Transpordiamet uurib inimeste liikuvust

Transpordiamet viib koostöös septembrist novembrini uuringufirmaga Kantar Emor läbi esimese üle-eestilise liikuvusuuringu, mille käigus küsitletakse ligikaudu 5600 inimest.

“Küsitlusega kogutavaid andmeid kasutab Transpordiamet, et viia liiklemiseks vajalik taristu ja teenused paremini kooskõlla inimeste tegelike vajadustega,” selgitas Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juhataja Erik Ernits. Saades aru, kust kuhu, kui sageli, millistel põhjustel ja millisel viisil liigutakse ning millistel põhjustel selliseid valikuid tehakse, on tema sõnul võimalik kavandada vajadustele paremini vastavaid teid ning transporditeenuseid. 

Liiklejate ootused ning vajadused ei ole Ernitsa sõnul piirkonniti samad ja eripäradega arvestamiseks tulebki ootusi ja vajadusi paremini mõista. “Igal juhul palume kõigil küsitlusvormi saanutel võtta see aeg ja oma vastused kirja panna, lõppkokkuvõttes tagab see paremad liikumisvõimalused meile kõigile,” pani ta inimestele südamele.

Liikuvusuuring on sisend liikuvusmudelisse, mille abil on võimalik hinnata transpordipoliitiliste otsuste mõju erinevatele liiklejagruppidele ja nendega paremini arvestada. Transpordisüsteemi muutustel on reeglina palju erinevaid ning kohati vastandlikke mõjusid. Mudel aitab neid mõjusid terviklikumalt arvesse võtta ning omavahel võrrelda. Näiteks aitab see juba ette hinnata, kuidas mõjutab inimeste liikumisi uue taristu ehitamine, sõidukitega seotud kulude või ka bussisõidu maksumuse muutumine. 

Tegemist on Eesti esimese üleriigilise liikuvusuuringuga, varasemalt on sarnaseid uuringuid tehtud vaid väiksemate piirkondade kohta. Paljudes Euroopa riikides on liikuvusuuringud ning nendel tuginevate liikuvusmudelite kasutamine üsna levinud.

Uuringus osalejad valiti juhuvalikuga rahvastiku andmebaasis olevate Eesti elanike seast. Uuringu läbiviimisel austatakse kõigi vastajate privaatsust. Liikuvusuuringule vastanutelt saadud info üldistatakse Statistikaameti koostatud metoodika kohaselt kõigile Eesti inimestele. Üksiku vastajaga seotud andmeid säilitatakse ainult niikaua kui hädavajalik. Hiljem vastajaga seostatavad andmed kustutatakse ning üksik vastaja enam tuvastatav ei ole.