Hea teada: mida teha, kui auto satub vesiliugu

Vesiliug on veojõu täielik või osaline kaotus, mis on põhjustatud teel olevast veekihist, mis eraldab liikuva sõiduki rehvid teepinnast. Peamised riskid, mis viivad vesiliu tekkeni, on kiiruse ületamine ja rehvide seisukord. Olenevalt tee olukorrast võivad rehvid kaotada haarduvuse alates kiirusest 50 km/h. Riski suurendab kiiruspiirangute eiramine, ebasobivad rehvid ja teatud käitumine ohtlikes olukordades. Gjensidige kindlustusselts selgitab kuidas vesiliugu vältida.

Sõiduki rehvimustri üks põhilisi eesmärke on rehvide alt vee ärajuhtimine. Kui auto sõidab suurel kiirusel, ei pruugi rehvimuster vee tõrjumisega füüsiliselt toime tulla. Selle tõttu tasub kasutada sõiduki all ainult selliseid rehve, mille mustrisügavus on piisav vee tõrjumiseks.

Suverehvil on seadusega määratud miinimumsügavus 1,6 mm, kuid soovitav on kasutada rehve, mille mustri sügavus on 3 mm või rohkem (uue rehvimustri sügavus on ca 10 mm). Mida väiksem on rehvimustri sügavus, seda kiiremini tekib märja tee korral rehvi ja tee vahele veekiht ning rehvi haarduvus teega kaob. Märjal teel võivad kulunud või tühjenenud rehvid kaotada haarduvuse juba kiirusel 50 km/h, seevastu säilitavad korraliku sügavusega rehvid haarduvuse kiirusel kuni 100 km/h.

Politsei- ja Piirivalveameti Liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe sõnul on äärmiselt oluline, et juhid kasutaksid hooajale sobivaid ja nõuetele vastavaid rehve. “Õnnetuse korral politsei alati kontrollib sõidukite rehvide vastavust nõuetele. Kohustusliku talverehvi hooaja alguses pööratakse kontrollidega ka liiklejate tähelepanu riskidele, mis kaasnevad nõuetele mittevastavate rehvide kasutamisega. Kuigi korralike rehvideta pole võimalik turvaliselt sõita, tuleb siiski meeles pidada, et ainult rehvid ei taga ohutust. Kõige tähtsam on siiski juhi käitumine – teeoludega arvestamine ning nendele vastava sõidukiiruse valik,” märkis ta.

Lisaks kiirusele tuleb meeles pidada ka sõidu trajektoori – rehvid haarduvad teega kõige paremini, kui sõiduk liigub mööda teed otse. Märja tee korral tuleks vältida tarbetuid reavahetusi ja möödasõite ning muid järske manöövreid. „Tasub meeles pidada, et kõiki manöövreid võiks märjal teel teha tavapärasest sujuvamalt,“ soovitas Gjensidige kindlustuse sõidukite tootejuht Marko Privoi.

Olenevalt juhi sõidustiilist ja muudest asjaoludest käitub ja reageerib vesiliu puhul iga auto erinevalt. Rehvi all olev veekiht ei ole jäine tee, mistõttu tavapärased meetodid libisemise vältimiseks siin ei tööta. Siiski on mõned juhised, mida iga juht võiks vesiliuga kokku puutudes teada ja järgida:

1. Väldi äkilisi roolipööramisi. Kui sõiduk on kaotamas juhitavust, on selles olukorras peamine mitte pöörata järsult rooli. Kui vesiliu ajal rooliga suuri manöövreid ette võtta, võivad rehvid kohe, kui need uuesti teed puudutavad, sõiduki järsu suunamuutuse tagajärjel hoopis külglibisemisse viia.

2. Väldi äkilist pidurdamist. Vesiliu vältimiseks on soovitatav nn mootoriga pidurdamine ilma rooli asendit muutmata. See tähendab, et kui auto on vesilius, tuleb jalg gaasipedaalilt koheselt eemaldada ja vältida äkilisi liigutusi. Seejärel tuleb oodata, kuni taastub rehvide kontakt teepinnaga ning juht saavutab sõiduki üle uuesti kontrolli.

3. Hoia roolist tugevalt kinni. Vesiliu puhul ei toimu libisemine sageli kõigi rataste all korraga, näiteks juhul, kui auto sõidab lompi ühe küljega. Sellises olukorras on eriti oluline roolist kindlalt kinni hoida ja rahulikuks jääda, sest suurenenud vastupanu sõiduki ühel küljel võib autot pöörata ja isegi rooli “käest ära tõmmata”. Selle tulemusel võib sõiduk teha kontrollimatuid manöövreid ja põhjustada õnnetuse.

Kokkuvõttes on vesiliu ohu korral soovitatav alati kiirus maha võtta, hoida roolist kinni, sõita võimalikult sirgjooneliselt ja mitte järsult pidurdada. Kui auto muutub vesilius juhitamatuks, on oluline säilitada rahu, sest ainult nii saab juht teha õigeid otsuseid, kuidas ekstreemsetes oludes toime tulla.