Telefoni küljes nagu tilguti otsas - autojuhid ei saa mobiilist lahti isegi roolis

Autojuhid, me peame rääkima. Mitte kiirusest. Mitte vilkuritest. Vaid nutitelefonist, sellest väikese ekraaniga imevigurist, mis on justkui saanud neljarattalise sõbra parimaks kaaslaseks ja paraku ka suurimaks ohuks.

Käesoleva aasta mais tellis Transpordiamet Kantar Emorilt liikluskäitumise uuringu, mille tulemused võiks trükkida otse hoiatustahvlile: kaks kolmandikku juhtidest kasutab telefoni rooli taga. Ja ei, mitte “üks kord helistasin emale” tüüpi kasutamine, vaid 14% neist teevad seda regulaarselt. Jah, ikka sõidu ajal. Jah, ikka oma sõrmedega.

Kui eelmisel aastal oli see näitaja 60%, siis nüüd on see 65%. Viieprotsendiline tõus, mis võib tunduda tühine, kuni arvestad, et selle taga on sajad peaaegu juhtunud avariid ja mõni, mis kahjuks ka juhtus.

Mida see meile ütleb? Et kampaaniad, trahvid ja klipid YouTube’is ei ole ilmselt piisavad. Tundub, et kuni telefon ise rooli ei keera ja pidurit ei vajuta, ei suuda paljud juhid kahe käega sõidukit juhtida, sest üks käsi peab ju Instagrami kerima.

„Kaks kolmandikku autojuhtidest on viimase aasta jooksul kasutanud roolis telefoni – see on murettekitav, arvestades, et see ei ole oluliselt viimase 10 aasta jooksul muutunud. 98% küsitluses osalenud sõidukijuhtidest peavad sõnumite ja postituste saatmist ja lugemist roolis tõsiseks ohuks,“ kommenteeris Transpordiameti liiklusohutuse ekspert Sirli Tallo.

Roolis telefoni kasutamine on kõige levinum 25–49-aastaste seas, sealhulgas tuleb välja, et just 35–49-aastased teevad seda kõige sagedamini. Samuti on roolis telefoni kasutajad roolis tihti kõrgema sissetulekuga inimesed ja lapsevanemad ning mehed kasutavad roolis telefoni rohkem kui naised.

Eelmise aastaga võrreldes on liiklusohtlikesse olukordadesse sattunud juhtide osakaal häirivate tegevuste tõttu tõusnud 4%. Autojuhtidest 26% nendivad, et on kogenud liiklusohtlikke olukordi kõrvaliste tegevuste tõttu, millest 7% on seotud telefoni kasutamisega.

Positiivne on, et turvavöö kasutamine autot juhtides ning kõrvalistmel istudes on jätkuvalt heal tasemel: 97% juhtidest, 98% kõrvalistujatest ja 87% tagaistmel sõitjatest kasutavad turvavööd regulaarselt. Samuti kinnitas 96% lapsevanematest, et nende alla 15-aastased lapsed on sõidukis enamasti turvavööga või väikelaste puhul spetsiaalse turvavarustuga kinnitatud.

Samuti pööratakse üha enam tähelepanu rehviturvalisusele – 62% autojuhtidest jälgib, et nende sõiduki rehvide vanus ei ületaks viit aastat. Talveperioodil kasutasid 60% juhtidest naast- ja 37% lamellrehve, mis on viimastel aastatel püsinud stabiilsena.

Uuringust nähtub, et ka Transpordiametil on avalikkuse liikluskäitumise mõjutamisel oluline roll. 2025. aasta liiklusohutuskampaaniat „Kannatame ära! Roolis vaatame teed, mitte telefoni.“ märkas 40% elanikest ning 44% autojuhtidest. Kampaaniat pidas oluliseks 92% vastanutest ning vanuserühmade lõikes enim just noored, 18–24-aastased (95%). Üle poole märkajatest (55%) ütlesid, et kampaania pani neid teemale mõtlema või mõjutas nende hoiakuid.

Uuringu eesmärk oli liiklejate hoiakute ja käitumise kaardistamine ning võrdlemine varasemate aastate uuringute tulemustega. Andmeid koguti veebiküsitluse ja telefoniintervjuude teel, kokku osales uuringus 1724 Eesti täisealist elanikku.