Tilluke Suzuki jõudis 10 miljoni piirini, 32 aastat ja lugematud variatsioonid hiljem

Suzuki teatas, et nende Wagon R seeria ületas juunis 10 miljoni müüdud auto piiri. Arvestus algab septembrist 1993, mil Jaapanis esimest põlvkonda esitleti. Seega kulus verstaposti saavutamiseks 31 aastat ja 9 kuud.

Wagon R sündis kui “poolkapotiga” minimahtuniversaal, mille ülesanne oli pakkuda Jaapani käänulistel tänavatel ja tihedas linnaliikluses võimalikult palju siseruumi võimalikult väikeses kestas. Aastatega kohandati mudelit eri turgude maitse ja regulatsioonidega, olgu tootmine Indias, Ungaris või Indoneesias.

Indias pakutakse näiteks CNG-versiooni, mis kütusekulu ja hinna poolest edestab bensiinimootorit; Jaapanis ilmus “Smile” alaversioon, mille suurim uuendus on lükanduksed, mitte päris revolutsioon, kuid teatud ostjatele ilmselt mugav.

Suzuki sõnul on Wagon R müüdud rohkem kui 75 riigis. Müüginumbrid liikusid miljonhaaval umbes iga kahe ja poole aastaga, kuigi viimase miljoni juurde jõudmiseks kulus seekord üle kolme aasta. President Toshihiro Suzuki rõhutas, et mudelit on peetud innovaatiliseks ja praktiliseks, ning lubas jätkata kohalikele turgudele kohandatud versioonide arendamist.

Tuleb siiski märkida, et Wagon R edu tugineb peamiselt kahele turule – Jaapanile ja Indiale – kus väikese mõõduga “päris auto” on praktiline lahendus, mitte nišihuviline eksootika. Lääne-Euroopas ja Ameerikas on mudel jäänud pigem marginaalseks, hoolimata oma usinast tootmiskarjäärist.

Ungaris toodetud Wagon R+ jõudis mõnda aega ka Lääne-Euroopasse, kuid seal jäi see väikese MPV ja soodushinnaga linnaauto vahepealseks kompromissiks, mille disain tekitas pigem õlakehitusi kui ostutuhinat. Euroopa väikeautode segmendis konkureerisid sama hinnaga juba stiilsemad ja parema sõidumugavusega mudelid (Fiat Panda, Renault Twingo, Toyota Yaris).

USA-s ja Kanadas pakuti mudelit piiratud kujul (nt Chevrolet Spark+ sugulasmudelina), kuid Wagon R vertikaalne, praktilisusele suunatud disain ei läinud kokku turu eelistusega laiade ja jõuliste sõidukite vastu. Madal hind polnud piisav müügiargument, kui konkurendid pakkusid suuremat mootorit ja paremat kiirendust.

Miks edu jäi nišiks väljaspool Aasiat
Maitse- ja disainierinevused – Aasia linnaturgudel on “kõrge kastiga” väikeauto mugavusargument, Läänes peetakse seda kompromisslikuks ja “tarbeliseks”.
Regulatsioonide puudumine – ilma maksusoodustuseta ei paku kei-autod hinnas erilist võitu.
Sõidudünaamika – väike mootor ja kõrge kere tähendavad tuule- ja maanteekiirusel vähem stabiilsust, mis Läänes on oluline müügiargument.
Brändikuvand – Suzuki ei ole Euroopas ega Ameerikas sama tugeva positsiooniga kui Jaapanis või Indias, mis jätab praktilise, kuid tagasihoidliku mudeli veelgi märkamatumaks.

Wagon R on seega tüüpiline näide sellest, kuidas toote edu sõltub rohkem kohalikest oludest ja regulatsioonidest kui universaalsest “headusest”. See, mis Tokyos ja Mumbais on nutikas linnalahendus, jääb Pariisis ja New Yorgis lihtsalt pisikeseks kastiks nelja rattaga.