Dacia Sandrider Dakar 2026: vähem juttu, rohkem vastupidavust

Dacia Sandriders astuvad peagi Rally Dakar 2026 stardijoonele. Autot arendati edasi sealt, kust eelmise aasta võistlus sellest jagu sai: kaal, jahutus ja detailide vastupidavus. Tulemused on juba olemas, edasine vajab vormistamist.

Essents, mis ei vaja ümbermõtestamist

Sandridersi kontseptsioon: minimaalsus, lühikesed ülendid, rattad nurkades on end W2RC-s tõestanud: poodiumid ja kolm üldvõitu pole tulnud kergelt. Dakari eelõhtul ei tehtud revolutsiooni, vaid korrigeeriti toimivat. Kergem konstruktsioon ja tõhusam mootorijahutus on reaktsioonid kuumusele ja rasketele oludele.

Uued õhuvõtuavad ja massi edasine kärpimine on tüüpiline Rally Raidi loogika: kui tuhanded kilomeetrid on mõõdupuu, loeb iga kraad ja iga gramm. See pole innovatsioon innovatsiooni pärast, vaid vastus probleemidele, mis tekivad alles siis, kui tempo on päris.

Prodrive’iga arendatud T1+ prototüüp on mõõtudelt konservatiivne (4,1 m pikk, 3 m teljevahe), kuid praktiline. 2026. aastaks tugevdati esisilla ülemisi õõtshoobasid, need on detailid, millest ei tehta plakateid, kuid mis otsustavad, kas auto jõuab finišisse.

Ees-keskasendis paiknev 3,0-liitrine V6 biturbo (360 hj, 539 Nm) kasutab Aramco sünteetilist kütust. See “Eco-Smart” lähenemine ei muuda Sandriderit roheliseks, kuid näitab, et alternatiivkütus ei ole jõudluse pidur. Oluline on pigem see, et kompaktsus ja massijaotus töötavad, ja töötavad ka siis, kui kuumus ja liiv teevad oma.

Salong on ehitatud piloodi ja kaardilugeja vajadustest, mitte disainijuhist. Koostöös Sabeltiga loodud istmete löögisummutussüsteem vähendab üle 10 G koormusi. See pole mugavus, vaid selgroo kindlustus. Antibakteriaalsed kangad, magnetpinnad mutrite jaoks ja infrapunakiirgust tõrjuv süsinikpaneel ei tee autost ilusamat, küll aga praktilisemat.

Dacia toob Dakari starti neli autot. Al-Attiyah’ ja Loebi kõrval lisanduvad Cristina Gutiérrez, Lucas Moraes ja Dennis Zenz: pikad rallid eeldavad valikut ja varu.