• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Opel Grandland: elektrifitseeritud pereauto uues kuues

Kui Opel 2017. aastal Grandland X-iga lagedale tuli, mõjus see pigem hilinenud vastusena ammu alanud linnamaasturite buumile kui revolutsioonina. Toona veel General Motorsi ja PSA vahelises tormituules sündinud sõiduk täitis tühimiku Mokka ja Crosslandi kohal, pakkudes sakslastele omast konservatiivsust ajal, mil prantslased juba disainiga julgemalt eksperimenteerisid. Koostöö Peugeot 3008-ga tähendas küll kindlat põhja, kuid Rüsselsheimi insenerid üritasid kiivalt hoida distantsi Gallia emotsionaalsuse ja Saksa ratsionaalsuse vahel. 2021. aasta mudeliuuendus pühkiski nimest liigse X-tähe ja surus ninale Vizor-maski, andes märku Opel soovist lõpuks ometi ka visuaalselt pildile mahtuda.

Läinud aastal esitletud teise põlvkonna Grandlandiga lõpetas Opel igasuguse flirtimise sisepõlemismootorite kuldajastuga. Sõiduk baseerub Stellantise värskel STLA Medium platvormil, mis tähendab vääramatut suunda elektrifitseerimisele. Valikuvõimalus piirdubki vaid kerghübriidi, pistikhübriidi ja täiselektrilise variandiga, kompromissitu samm neile, kes veel eilset taga igatsesid.

Kuigi konkurents selliste nimedega nagu Nissan Qashqai või Hyundai Tucson tundub halastamatu, ei lähe Opel lahingusse tühjade kätega. Auto venis pikkusesse tervelt 17 sentimeetrit, saavutades soliidse 4,65-meetrise kogupikkuse. See kasvuhüpe ei teeninud vaid edevuse eesmärki, vaid pakkus lõpuks ometi reisijatele seda avarust, mida üks pereauto silti kandev masin tegelikult väärima peaks.

Uue Grandlandi esiosa vaadates tekib küsimus, kas Rüsselsheimis palgati tööle futuristid või lihtsalt väga andekad valgusinsenerid. Vizor-stiilis esivõre, see klanitud must visiir, ei piirdu enam pelgalt tulede ühendamisega. Seekord otsustas Opel Stellantise leeris esimesena ka oma välklogo särama panna. Koos üle nina jooksva valgusribaga mõjub see ööpimeduses kui killuke ulmefilmist, rõhutades auto kasvanud laiust ja enesekindlust. Sama motiiv jätkub tagaosas, kus mustal paneelil ilutseb uhkelt valgustatud Opeli kiri. Tõelisele autofännile ei jää märkamata peen kummardus ajaloole, kus tagatulede joon meenutab kahtlaselt kunagise sugulasmargi Saab 9-5 valguslahendust, pakkudes meeldivat nostalgialaksu ajast, mil mõlemad brändid veel turvaliselt General Motorsi rüpes pesitsesid.

Proportsioonidelt mõjub uus Grandland eelkäijaga võrreldes märgatavalt küpsemalt. Kõrgem vööjoon ja jõulised rattakoopad annavad autole musklis oleku, mida voolujooneliselt ribiline kapott vaid süvendab. 11-sentimeetrine pikkuse-eelis prantslaste Peugeot 3008 ees ei tähenda pelgalt ruumivõitu, vaid kingib autole peaaegu premium-mõõtu silueti. Tõsi, valges põhivärvis baasversioon riskib endiselt külmkapiliku staatusega, kuid õigesti valitud kahetooniline värvilahendus ja efektsed veljed tõstavad selle Opeli hallist massist esile. See ei näi enam pelga säästuautona, vaid masinana, mis kannab oma uut kuube märgatava eneseusuga.

Valgustehnoloogia osas Opel järeleandmisi ei tee. Uued Intelli-Lux maatriks-esituled peidavad endas üle 50 000 elemendi, lõigates pimedust sellise täpsusega, et vastutulijate pimestamine muutub praktiliselt võimatuks. Pole ime, et selline valgusmäng pälvis 2025. aasta Driving Vision News auhinna. Krooniks kõigele noppis masin Saksamaal maineka Kuldse Rooli auhinna alla 50 000 euro maksvas kategoorias, žürii ei suutnud vastu panna stiilse disaini, avara siseilma ja elektrifitseeritud jõuallikate kombinatsioonile. See tunnustus kinnitab, et Opeli uus suund tabas naelapead, jättes paljud kogenumad konkurendid sel taustal ootamatult kahvatuks.

Ust avades tervitab sisenejat digitaalne maailm, mis erinevalt paljudest tänapäeva nutiautodest ei nõua kasutajalt IT-alast kõrgharidust. Tootja disainerid surusid armatuurlauale laia ekraanide koosluse nimega Pure Panel. Sõltuvalt sellest, kui sügavale ostja rahakotti vaadata raatsib, laiutab keskel kas 10-tolline või lausa 16-tolline hiiglane. Juhi ees püsib info selge ja vajadusel projitseeritakse olulisem otse esiklaasile (HUD). Mis aga tõeliselt hinge paitab, on Opeli kangekaelsus säilitada füüsilised nupud kliimaseadme ja helisüsteemi jaoks. Sel ajal, kui konkurendid, eriti teatud Wolfsburgi päritolu seltskond, sunnivad juhti temperatuuri muutmiseks keset sõitu ekraanimenüüdesse sukelduma, pakub Grandland luksust sättida ventilaatorit ühe käeliigutusega. See vana kooli praktilisus väärib siinkohal lausa püstijalu aplausi.

Kvaliteedihüpe eelmise põlvkonnaga võrreldes tundub märgatav. Horisontaalne armatuurlaud mõjub rahustavalt ja materjalivalik ei tekita soovi kohe prantslaste poole tagasi vaadata. Uste ülaosad ja kesktunneli käetoed said pehme kangaskatte, mis lisab salongi hubasust ja peenemat tunnetust, mida plastmassiselt Opeli minevikult oodatagi ei osanud. Istmete osas püsib mark endiselt troonil: sertifitseeritud AGR-ergonoomilised esiistmed pakuvad massaaži, ventilatsiooni ja piisavalt sätteid, et ka kõige pirtsakam selg rahu leiaks. Uudne Intelli-Seat lahendus omapärase süvendiga istmepadjas leevendab pikal sõidul pingeid kannikas viisil, mis muudab sihtkohta jõudmise pigem kahetsusväärseks kui kergenduseks.

Kuigi Grandland ei pretendeeri klassi suurima tiitlile, täidab ta pereauto rolli mängleva kergusega. Opel lubab ka tagumistel reisijatel varbad esiistmete alla lükata. See väike detail tähendab pikemal reisil suuremat vahet põlvede ja lõua vahelises distantsis.

Pagasiruum oma 550 liitriga pakub piisavalt mahtu, et matkakotid ja lapsevankrid ilma tetrist mängimata ära mahutada. See edestab küll Nissan Qashqaid, kuid pidi tunnistama Škoda Karoqi ja VW Tiguani praktilist ülekaalu. Ometi muudab 40:20:40 klapitav tagaiste ja sellest tekkiv täiesti tasane põhi pakiruumi piisavalt kasutamiskõlblikuks. Seitsmendat istmekohta siit otsida ei tasu, kuid viiele reisijale pakutakse igati tsiviliseeritud ja praktilist elukeskkonda.

Opel ei unustanud salongi puistata ka veidi tehnoloogilist edevust, mis peaks mahendama üldist sakslaslikku rangust. Üks selline mänguasi on Pixel Box, ehk keskkonsooli integreeritud valgustatud ja läbipaistva klaasseinaga lahter. Selles futuristlikus vitriinkapis puhkab nutitelefon, ammutades samal ajal juhtmevabalt elujõudu. Peale selle, et see lisab interjöörile tehnomagusat hõngu, täidab see ka täiesti praktilist eesmärki: pimedas ei pea telefoni mööda hämarat kabiini taga otsima, kuna see helendab seal mahedalt nagu eksponaat muuseumis. Infotainment-süsteem ise ei pirtsuta, juhtmevaba Android Auto ja Apple CarPlay on standardne viisakus, peegeldades taskutarga sisu vaevata hiiglaslikule ekraanile. Kogu see kupatus pakiti kokku äärmiselt loogiliseks tervikuks. Kui mõni prantsuse suguvend üritab juhti šokeerida ulmeliste kumerustega, siis Grandland panustas intuitiivsusele.

Loomulikult leiab norija alati kivi, mida visata. Odavama sordi plastmass uksetaskute sügavuses või armatuurlaua madalamates kihtides tuletab meelde, et me ei istu siiski Bentley’s. Ka paneelide vahed võinuks kohati olla mikroskoopilisemad, et täielikult veenda ka päris premium-klassi poole piilujaid. Kuid sellegipoolest tundub, et tegu on tõenäoliselt parima siseviimistlusega, mis Rüsselsheimi liinidelt eales veerenud.

Kui rahakott lubab valida kõrgemad varustustasemed, ronib luksusfaktor muidugi kolinal ülespoole, pakkudes Nappa-nahka, panoraamkatust, mis kabiini valgusega üle ujutab, ja 360-kraadist kaamerasüsteemi, mis teeb parkimise elementaarseks isegi neile, kes gabariitidest suurt ei hooli. Kõrvu paitab neis tippmudelites Focali helisüsteem, pakkudes kristallselget helipilti, mis summutab tõhusalt välismaailma müra. Samas ei pea ka säästlikum ostja end vaeslapse rollis tundma, sest juba baasvarustus toob kaasa LED-tuled, topeltekraanid ja terve armee turvaassistente alates pimenurga hoiatustest kuni sõidurajahoidjani. Opel suutis seega kombineerida mõistliku algtaseme ja peaaegu et luksusautoliku tippvarustuse, jättes kliendi otsustada, kui palju sära ta oma igapäevaellu tegelikult vajab.

Mootorivalikus aga tehti puhas vuuk: uue põlvkonna Grandlandi kapoti alt pühiti viimnegi mälestus puhtast bensiini- või diiselmootorist. Siseneme ajastusse, kus iga versioon pakub vähemalt mingisugust elektrilist tuge. Opel lähenes asjale sakslasliku metoodilisusega, pakkudes kolmeastmelist valikut: kerghübriid neile, kes pelgavad juhtmeid; pistikhübriid neile, kes armastavad pooltoone; ja täiselekter neile, kes on lepingule tulevikuga juba alla kirjutanud. Konkreetne testiauto kuulus esimesse seltskonda, seetõttu keskendume sellele.

See niinimetatud baasmootor kujutab endast uue põlvkonna 1,2-liitrise töömahuga kolmesilindrilist turboagregaati, mis peab tegema koostööd 6,3 kW starter-generaatoriga. Süsteemi koguvõimsus küünib 136 hobujõuni (230 Nm), mis suunatakse esiratastesse läbi kuuekäigulise kahe siduriga automaatkasti. Opel küll sosistab, et peagi saabub ka 145-hobujõuline modifikatsioon, kuid olgem ausad, need lisahobused on pigem kosmeetilised kui loomust muutvad. Kogu elektriline maagia peitub siin käigukasti sisse ehitatud pisikeses 0,9 kWh akus.

Linnavahel veeredes üllatab Grandland ootamatu galantsusega. Sisepõlemismootor lülitatakse igal võimalusel välja ning selle olemasolust saabki aimu siis, kui saabub hetk, mil see peab uuesti sekkuma, vahel teeb süsteem seda siidpehmelt, teinekord aga kostitab juhti kerge jõnksatusega, mis tuletab meelde, et füüsikaseadused ja kolm silindrit on endiselt mängus.

Kütusekulu osas on see 1.2-liitrine agregaat aga üllatavalt taltsas. Tehase lubatud 5,5–6 liitrit sajale polegi pelk fantaasia; rahulikult kulgedes on täiesti võimalik näha pardakompuutril viiega algavaid numbreid. Arvestades auto massiivset keret, on see saavutus omaette. Kuid siit algab ka mündi teine pool. Kiirenduses pole Grandland mingi sprinter, vaid pigem rahulik jalutaja, kes jõuab 100 km/h tähiseni umbes 10 sekundiga. Kui plaanite täislastis pere ja puhkusepagasiga maanteel möödasõite, siis tasub varuda kannatust ja gaasipedaali põrandasse surudes saata teele ka väike palve. See mootor ei rapsi, vaid pigem võtab aega.

Kui aga loobuda ambitsioonist olla iga foori alt esimene, kes minema pühib, avaneb Grandlandi tõeline pale. Maanteel käitub auto stabiilsena ja vedrustus triigib ebatasasused sujuvalt sirgeks. Salong püsib kiiduväärselt vaikne, tuulevihin summutati tasemele, kus ainus segaja on kergelt kumisev rehvimüra karedal asfaldil. Pikki vahemaid silmas pidades on standardvarustusse kuuluv adaptiivne püsikiirusehoidja justkui kingitus, mis lubab autol suure osa rutiinsest tööst ise ära teha. Rahulikule kulgejale jääb Grandland kõigigi adekvaatseks kaaslaseks, kuid neile, kes otsivad kapoti alt tõelist raju spordihärga, jääb see 1.2-liitrine valik ilmselgelt natuke lahjaks.

Igapäevases rutiinis eelistab Grandland ennekõike mugavust ja siidkindaid. Juba esimestel meetritel torkab silma linnamaasturitele omane kõrge isteasend, mis kingib juhile tunde, justkui trooniks ta muust liiklusest pea jagu kõrgemal. Tänu suurtele klaaspindadele ja adekvaatsetele peeglitele näib ümbritsev maailm kontrolli all olevat ning pimedad nurgad taanduvad tahaplaanile. Linnaummikutes vingerdamine ei valmista Grandlandile vähimatki peavalu, rool liigub kergelt ning auto pöörderaadius tundub oma klassi kohta üllatavalt väike.

Parkimisel sõltub juhi enesekindlus paljuski sellest, kui helde oldi tellimuslehte täites. Kui baasmudeli piiksuvad sensorid teevad oma tööd korrektselt, siis tagurduskaamera ja 360-kraadine pealtvaatesüsteem muudavad kitsasse vahesse manööverdamise juba lihtsa videomängu sarnaseks. Linnakiirustel neelab vedrustus ebatasasused pehmelt, vaid teravamad teekonarused ja augud saadavad kabiini lühikese, ent vaevutuntava võdina. Kere kaldumine püsib kurvides viisakuse piirides, insenerid tabasid siin täpselt seda magusat punkti pehmuse ja juhitavuse vahel.

Kiiruse kasvades jääb Grandland truuks oma loomusele, tegu on rahumeelse kulguri, mitte maanteede hirmuga. Maanteel käitub auto kui kompetentne kruiisija, siludes suuremad lained ning muutudes kiiruse kasvades üha stabiilsemaks. Selles masinas tunneb ära ehtsa saksa autobahn-toote, mis eelistab sirget joont ja väärikat kulgemist. Eriti väärivad kiitust elektrooniliste järelevaatajate häälestus: sõidurajalt kõrvale kaldudes ei kisu süsteem rooli käest, vaid nügib autot delikaatselt õigele trajektoorile tagasi. Adaptiivne püsikiirusehoidja toimetab sujuvalt, järgides liiklusvoolu ning suutes vajadusel täielikult peatuda. Masin oskab suunatuleviibutusel ise rida vahetada ja kurvides kiirust korrigeerida. See kõik muudab pikad distantsid lõõgastavaks rännakuks, kus juhil jääb üle vaid kergelt rooli hoida ja Focali kõlaritest muusikat nautida.

Käänulisele metsateele sattudes selgub aga tõde: Grandland pole mingi särtsakas tantsupartner. Kui tekib vastupandamatu kihk tempot tõsta, püsib Opel küll turvaliselt teel ja haarduvust jagub, ent emotsioone sealt otsida ei tasu. Rool jääb kergeks ja tagasiside napiks, meenutades pigem distantsilt juhitavat seadet kui vahetut kontakti asfaldiga. Ka kolmesilindriline mootor annab häälekalt märku, et pöörete piiraja lähedus ei kuulu tema mugavustsooni ning vapper lõrin ei asenda puuduvat jõudu. Kiirel kurvist väljumisel jääb auto loiuks, justkui manitsedes juhti naasma väärika ja rahuliku sõidustiili juurde.

Kuid siiski tuleb tõdeda, et Opeli fookus asub mujal ning prioriteediks seatakse sõidumugavus ja praktilisus, ning selles vallas täidab Grandland ootused kuhjaga. Müraisolatsioon kuulub klassi paremiku hulka ja tugitoolilikud istmed hoiavad selja puhanuna ka pärast tunde kestnud sõitu. See Opel ei pane küll kellegi südant kiiremini põksuma ega võida ühtegi foorialust duelli, kuid ta pakub midagi argipäevaselt väärtuslikumat: meelerahu ja usaldusväärsust. Grandland on nagu kohusetundlik pereinimene, kes toimetab vaikselt taustal, nõudmata endale liigset tähelepanu, kuid tehes kõik vajaliku laitmatult ära.

Turvalisuse küsimuses ei jäta Opel midagi juhuse hooleks, varustades uue Grandlandi arsenaliga, mis peaks rahuldama ka kõige paranoilisema sõitja. Juba baastasemel valvab auto ümber terve armee elektroonilisi lapsehoidjaid. Automaatne hädapidurdus ei piirdu vaid pleki säästmisega, vaid tuvastab usinalt ka ettevaatamatuid jalakäijaid. Sõidurajahoidja, millest varem juttu oli, toimetab sakslasliku diskreetsusega, ei kisu rooli käest nagu mõni ülehoolitsev vanaema, vaid piirdub delikaatsete korrektsioonidega. Pimenurga jälgimine ja liiklusmärkide tuvastus on tänapäeval muidugi enesestmõistetav viisakus, nagu ka juhi tähelepanu kontroll, mis annab siksakitavale roolikeerajale varajase vihje kohvipausi vajalikkusest.

Tõeline üllatus peitub aga faktis, et iga viimnegi Grandland veereb tehasest välja adaptiivse kiirusehoidikuga. Olukorras, kus konkurendid küsivad säärase mugavuse eest tihti lisaraha, võib seda pidada Rüsselsheimi poolt liigutavaks žestiks. Süsteem saab suurepäraselt hakkama ummikutes peatumise ja uuesti liikumisega, säästes hallis argipäevas juhi närve. Tippmudelid aga nihutavad piire juba luksusautode mängumaale: tänu navigatsiooniandmetele oskab masin enne ringteid või järske kurve ise kiirust vähendada ning juhi suunatuleviibutuse peale sooritab ta iseseisvalt ja sujuvalt reavahetuse. Parkimisabi, mis võtab roolimise enda peale, on selle kõige kõrval vaid meeldiv lisaboonus neile, kes gabariitidega sina-peal pole.

Eraldi peatükki väärib valgustehnoloogia. Need juba mainitud Intelli-Lux maatriks-esituled on oma klassis sisuliselt konkurentideta, mida kinnitab ka värske DVN Award tiitel. Kaugtuled võivad püsida sees praktiliselt kogu aeg, kuna süsteem lõikab vastutulijad valgusvihust kirurgilise täpsusega välja. Isegi tagatuled said inseneride tähelepanust oma osa, vilkudes hädapidurdusel tavapärasest intensiivsemalt, et tagaotsas tukkujat efektiivsemalt äratada.

Kuue turvapadja ja tugevdatud keredetailide kõrval leiab siit ka futuristlikumaid lahendusi. Nimelt otsustas Opel kampa lüüa tehisintellektiga, integreerides süsteemi ChatGPT-põhise häälabilise. „Hei Opel“ hõike peale suudab auto koostada autoreisi kontrollnimekirju või filosofeerida ilma teemadel, pälvides selle eest isegi Autobest SmartBest auhinna. Kuigi tegu on pigem meelelahutusliku vidina kui elupäästjaga, näitab see ilmekalt, et Grandland ei soovi olla lihtsalt järjekordne konservatiivne peremasin, vaid püsida innovatsiooni eesliinil.

Niisiis, uus Opel Grandland, kas tegu on Rüsselsheimi fööniksiga, mis oma tuhast kõrgemale tõuseb? Pärast põhjalikku lahkamist peab tõdema, et uus Grandland tähistab märkimisväärset sammu edasi peaaegu igas valdkonnas. Eelkõige väärib esiletõstmist disainiuuendus: Vizor-esiosa koos valgustatud logoga ja efektsete LED-silmadega annavad Grandlandile iseloomu, mis eristub argisest hallist massist. See pole enam see igavavõitu Grandland X, vaid auto, mis teab oma väärtust.

Sisemine kvaliteedihüpe on lausa šokeeriv. Digitaalne laiekraan-kokpit, kus Opeli insenerid suutsid taltsutada tänapäeva puutetundlikku hüsteeriat ja jätta alles füüsilised nupud (oh, milline kergendus!), on omaette kunsttükk. Tugitoolilikult pehmed ja mugavad AGR-istmed ja isegi see veider Pixel Box annavad tunnistust, et Opel proovib ilma liigse peenutsemiseta olla nutikas. Salong tundub nüüd nagu hubane ratastel elutuba, kus iga pereliige oma nurgakese leiab, ilma et peaks üksteist pidevalt jalgadele tallama.

Grandlandi jõuallikate valik on nagu hea restorani menüü, igaühele leidub midagi. Olgu siis vaikne ja ökonoomne kerghübriid neile, kes elu rahulikumas tempos võtavad, paindlik pistikhübriid seiklejatele või heitmevaba täiselektriline mudel neile, kes soovivad planeedi jätkusuutlikkuse eest seista. Sellist valikuvabadust võib tänapäeval luksuseks pidada, mida kõik konkurendid ei paku. Ja mis kõige tähtsam, iga versioon on keskkonnasõbralikum kui eelkäija, sest ajast, mil Opel jauras puhta bensiini või diisli peal, sai möödanik. Grandland astub sammu tulevikku, jättes vanad harjumused ajaloo prügikasti. Vaid paadunud petrolheadid võivad minna ja võimetus vihas patja nutta.

Aga nagu ükski auto, pole ka Grandland täiuslik. Peamiseks miinuseks jääb selle keskpärane sõiduelamus sportlikumast vaatenurgast. Roolikeeramine ei tekita kananahka ihule ja 1,2-liitrine mootor, kuigi tubli, ei vea sind kiirendusradadel just esikohale. Tõelised autoentusiastid võivad pidada Grandlandi iseloomu veidi liiga vaguraks see pole auto, millega pühapäeviti kurvilistel teedel aega võtta. Ja muidugi, norija leiab siit-sealt ikka mõne plastiku või viimistlusvea, mis meenutab, et tegu pole luksusautoga. Kuid need puudused ei varjuta Grandlandi põhilisi tugevusi: praktiline, ruumikas, turvaline ja varustatud piisavalt hästi rahuldamaks enamiku perede vajadustest. Ta ei üllata millegi rabava või revolutsioonilisega, kuid samas ka ei valmista pettumust. Seda, mida Opel lubab, teeb Grandland korralikult ära. Kui sinu jaoks on esikohal rahulik kulgemine, pere mugavus ja elu lihtsustav nutikas tehnika, siis Grandland pakub väga tugevat paketti. Pole siis ime, et see noppis koduturul Saksamaal omas kategoorias kohe Kuldse Rooli auhinna, sakslased teavad, mis neile meeldib.

Rahvusvahelisel areenil pääses Grandland isegi 2026. aasta World Car of the Year kandidaatide sekka. Tõsi, finaali ta end ei murdnud, jäädes alla säravatele elektriautodele ja luksusmaasturitele. Ka Euroopa aasta auto valimistel on Grandlandi nime mainitud, kuigi tiitel jäi seekord koju viimata. Kuid ainuüksi fakt, et Grandland nendel areenidel üldse mängus on, räägib Opeli ambitsioonist ja auto tugevast üldisest tasemest. Lõppkokkuvõttes otsustab mudeli edu aga ostja rahakott ja igapäevased vajadused. Ja siin suudab uus Grandland end tõestada kui praktiline ja usaldusväärne kaaslane.

See on nagu hea perepitsa: katteks külluslikult kõike, moodsat stiili, tipptasemel tehnoloogiat, turvalisust ja praktilisust. See maitseb enamikele, ehkki puudub see terav vürts, mis mõnedel konkurentidel keele kipitama paneb. Samas pole ka ühtegi kõrbenud või toorest komponenti. Tegu on ühtlase ja tugeva tervikuga, mis pakub igale pereliikmele midagi meelepärast. Kui otsite autot, mis oleks nagu truu koer, alati olemas, alati abivalmis ja turvaline, siis heitke uuele Grandlandile kindlasti pilk peale. See Opel võib ju hübriidina tasakesi uriseda aga õigetes tingimustes liigub ta justkui ninja öös, ning hoolitseb selle eest, et pere jõuaks sihtkohta mugavalt ja muretult. See on märk uuest ajastust Opeli jaoks ja igati huvitav kandidaat garaaži, kui hindate praktilist meelt, värskeid lahendusi ja kogu selle mahlasuse juures grammike sõbralikku saksalikku võlu.