Ega elekritõuksijatest vist enne lahti ei saa, kui nad kõik on alla aetud

Kevade saabudes ilmub linnapilti taas järjest enam kergliikureid. Vaatamata politsei ennetussõnumitele näitab statistika kergliikuritega toimunud liiklusõnnetuste osas kahjuks tõusutrendi – kui 2021. aastal registreeriti Narva politseijaoskonna teeninduspiirkonnas 15 kergliikuri osalusel toimunud liiklusõnnetust, siis 2022. aastal oli neid juba 19. Statistika kajastab aga vaid neid liiklusõnnetusi, millest on politseid teavitatud. Võib eeldada, et tegelikult on kergliikuritega toimunud liiklusõnnetusi kordades rohkem. Liiklusõnnetuste toimumise põhjusteks on enamasti liiklusnõuete eiramine, oma sõiduoskuste ülehindamine ja ka alkoholijoove.

Siinkohal toob politsei välja ka olulisemad nõuded elektritõukeratta ja muude kergliikuritega liiklemisel:

Suurim lubatud sõidukiirus kergliikuritele on 25 km/h

Suurim võimsus kergliikuritel, va tasakaaluliikuritel, on 1 kilovatt

Alla 16-aastane juht peab kandma kiivrit

Sõiduteel sõitmiseks peab 10-15 aastastel isikul olema jalgratta juhtimisõigus

Kergliikuriga on õigus liigelda sõidutee jalgrattarajal

Kergliikur peab kaasliiklejatele nähtav olema ka pimedal ajal

NB! Kui kergliikuri valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis, on tegemist juba mopeedi või mootorrattaga, mille juhtimine nõuab vastava kategooria juhtimisõiguse olemasolu ning selline sõiduk peab olema ka nõuetekohaselt registreeritud.

Seda, kuivõrd tähtis on liiklemisel järgida liiklusseadusest tulenevaid nõuded ja mis juhtub siis, kui neid nõudeid eirata, võib näha videolt. See video on tehtud 2021. aasta suvel Narva linnas. Muuhulgas olid elektritõukeratast juhtinud noormehel sõitmise ajal kõrvas kõrvaklapid. Tänu autojuhi kiirele tegutsemisele pääses noormees raskemate vigastusteta.