Hermeus murdis helibarjääri mehitamata Quarterhorse’iga ja tõi hüperhelikiiruse arendusse uue tempo

Hermeuse Quarterhorse Mk 2.1 jõudis kolmandal katselennul Mach 1,21-ni. See pole veel hüperhelikiirus, kuid see on oluline samm, sest USA ettevõte viis kaugjuhitava reaktiivlennuki ülehelikiirusele vähem kui kolm kuud pärast esimest lendu ja ehitab juba järgmisi kiiremaid prototüüpe.

Hermeus ei müü veel tuleviku reisilennukit, vaid tõestab arenduskiirust

Hermeuse teate järgi startis Quarterhorse Mk 2.1 Spaceport America baasist New Mexicos ja ületas helikiiruse White Sands Missile Range’i õhuruumis. Tippkiiruseks märgib ettevõte Mach 1,21. Merepinna standardatmosfääris tähendaks see ligikaudu 1490 km/h, kuid tegelik km/h sõltub lennukõrgusest ja õhutemperatuurist. Hermeus avaldas Machi arvu, mitte kõrgust, lennu kestust või ülehelikiirusel veedetud aega.

Quarterhorse Mk 2.1 pole veel hüperhelikiirusega lennuk, sest hüperhelikiiruse piir algab üldiselt Mach 5 juurest. Hermeus ehitab seda hoopis vaheastmeks, kogumaks andmeid transoonilisest ja ülehelikiiruslikust lennust, juhitavusest, sisselaskeava tööst ja kaugjuhtimise protseduuridest.

Tehnika on lihtsam, kui hüperhelikiiruse unistus lubab arvata

Quarterhorse Mk 2.1 on umbes F-16 suurune kaugjuhitav lennuk, millel on deltakujuline tiib, muutuva geomeetriaga õhuvõtt ja Pratt & Whitney F100 mootor. Hermeus ei kasuta selles prototüübis veel oma lõppeesmärgi jaoks vajalikku turbiin-ramjet hübriidmootorit Chimera, vaid tõestab esmalt kere, õhuvõtu, juhtimise ja katselennu infrastruktuuri.

See teeb lennust tehniliselt kainema, aga tööstuslikult põnevama. Paljud hüperhelikiiruse programmid jäävad pikaks ajaks tuuletunnelisse ja arvutusmudelitesse. Hermeus surub prototüüpe päris lennule, korjab andmed tagasi ja ehitab järgmise lennuki. Mk 2.1 järgneb Mk 2.2 ja Mk 2.3, mille eesmärk on nihutada kiiruspiiri kõrgemale ning vähendada riski järgmise põlvkonna süsteemide ees.

Võrdlus Boom XB-1 ja NASA X-59-ga näitab, kui kitsas nišš see on

Boom Supersonicu XB-1 murdis helibarjääri 2025. aasta jaanuaris, jõudes Mach 1,18-ni ja 36 514 jala ehk umbes 11 130 meetri kõrguseni. Erinevus on oluline: XB-1 oli piloodiga tsiviildemonstrator, Quarterhorse Mk 2.1 on mehitamata sõjalise suunaga katselennuk.

NASA X-59 liigub teises suunas. NASA ei jahti sellega absoluutset kiirust, vaid vaiksemat ülehelikiirust. X-59 pidi varasuvel jõudma esimest korda ülehelikiiruseni ning hiljem sihtima Mach 1,4 umbes 16 800 meetri kõrgusel, testimaks vaiksema lööklainega lennuprofiili.

NASA mehitamata X-43A jõudis juba 2004. aastal Mach 9,6-ni, kuid see oli raketiga kiirendatud, lühiajaline scramjet-katse, mitte korduvkasutatav lennuväljalt startiv kaugjuhitav reaktiivlennuk. Seega pole Hermeus kõigi aegade kiireim mehitamata lennumasin, küll aga üks kiiremaid praegu aktiivses katselennus olevaid eraettevõtte arendatud platvorme.

Raha näitab, et Pentagon võtab seda tõsiselt

Kaks päeva pärast ülehelilendu kinnitas Hermeus, et Defense Innovation Unit laiendas lepingu mahtu 159 miljoni dollari võrra. Kogulaeks sai 219 miljonit dollarit ehk ligikaudu 188 miljonit eurot. Programmi eesmärk pole ainult kiire lennuk, vaid suure Machi arvuga lend, kiirel lennul koorma vabastamine ja andmed USA õhuväele ning mereväele.

See muudab Quarterhorse’i pigem sõjalise tehnoloogia kiirendiks kui Concorde’i vaimseks järglaseks. Kui Hermeus suudab korduvkasutatava mehitamata platvormi kiiresti ja odavamalt katselendudele viia, lühendab see arendustsüklit nii relvasüsteemide, sensorite kui ka tulevaste hüperhelikiiruslike lennukite jaoks.

Euroopa vaade: tsiviillennunduses jääb pudelikaelaks helibarjääri ületamine

Euroopa reisilennunduses ei piisa sellest, et lennuk suudab Mach 1 ületada. EASA rõhutab, et ülehelikiirusega maismaal lendude lubamiseks peab tööstus tõestama avalikkusele vastuvõetava lööklaine taseme. ICAO töötab samal ajal ülehelikiirusega lennukite lennumarsruudi müra sertifitseerimisprotseduuri kallal.

Seetõttu jõuab Hermeuse tehnoloogia Euroopa tsiviilturule alles siis, kui kiirus, müra, heide ja sertifitseerimine mahuvad samasse ärimudelisse. Kaitsetööstuses on tee lühem: Euroopa vajab kiireid sensori-, sihtmärgi- ja katseplatvorme juba praegu, kuid Hermeuse eelis jääb esialgu USA kaitse- ja katselennuväljade ökosüsteemi.

Tehniline lühikokkuvõte
Lennuk: Hermeus Quarterhorse Mk 2.1, kaugjuhitav mehitamata ülehelikiiruse prototüüp.
Katselend: kolmas lend Spaceport Americast, ülehelikiirus White Sands Missile Range’i õhuruumis.
Tippkiirus: Mach 1,21, orientiirina umbes 1490 km/h merepinna standardtingimustes.
Jõuallikas: Pratt & Whitney F100, tuleviku sihiks jääb Hermeuse turbiin-ramjet hübriidmootor Chimera.
Programmi maht: DIU lepingulaeks 219 miljonit dollarit ehk ligikaudu 188 miljonit eurot.