Lelle-Pärnu raudtee tehakse kaubaveoks korda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmis Edelaraudtee AS-iga 5,8 miljoni eurose lepingu, millega remonditakse Lelle-Pärnu raudteelõiku, et kaubarongid saaksid vedada kuni 40 km/h Rail Balticu ehituseks vajalikke materjale.
„Rail Balticu ehitus eeldab väga paljude ehitusmaterjalide vedu, hinnanguliselt isegi paarsada tuhat rekatäit. Et mitte üle koormata niigi tiheda liiklusega maanteed, teeme Lelle-Pärnu raudteelõigu piisavalt korda, millega pidurdame lisaveokite tulekut teedele,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
„Iga aasta kasvab maanteedel liiklussagedus 4% ning hetkel pole märke ka selle pidurdumisest. RB-ga saame tulevikus lisaks rohelisele, kiirele otseühendusele Euroopaga ka vähendada veokite arvu meie teedel, muutes maanteede kasutamist ohutumaks,“ lisas Aas.
Peamised ehitusmaterjalid, mida hakatakse mööda Lelle-Pärnu raudteed vedama on rööpad, liiprid, aga ka liiv, kruus jms. Rail Balticu rööpad on kuni 50 meetrit pikad ning ainuüksi Tootsi-Ikla RB lõigule on arvestatud neid ligi 24 000 tonni. Pärnumaale tuleb sama lõigu ehituseks tuua ka 600 000 tonni ballastkillustikku, mida saab samuti vedada mööda Lelle-Pärnu raudteed. Ühtlasi on Rail Balticu muldkeha ehituseks kavas mööda raudteed vedada põlevkivi aherainest valmistatud killustikku Ida-Virumaalt. Lisaks RB ehitusmaterjalidele on võimalik mööda raudteed vedada ehitusmaterjale ka muudele objektidele või nende lähedusse, näiteks maanteede ehituseks.
Edelaraudtee remondib raudtee Lellest Pärnu kaubajaamani. Riigihanked korraldab Edelaraudtee AS ning hankelepingud sõlmitakse eeldatavalt selle aasta lõpuks. Remonditöid tehakse 2021. aasta ehitusperioodi jooksul.
MKM rahastab Lelle-Pärnu remonti Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) 81% ning riigi omafinantseering on 19%. CEF-ist saadud Rail Balticu rahasid võib Eesti kasutada RB ehitamiseks ning ehituse korraldamiseks.
Related Posts
03.03.2021
Jaanuaris ja veebruaris kaotasid liiklusõnnetustes elu kuus inimest ehk seitsme võrra vähem kui aasta varem sama ajaga. Kui möödunud aasta jaanuar oli liikluses väga karm ja tõi kaasa koguni üheks surma, siis tänavu jaanuaris kaotas liiklusõnnetustes elu neli inimest. Mullu veebruar lisas neli liiklussurma, tänavu veebruaris oli neid kaks, selgub
03.03.2021
Täna ei ole kehtestatud seadust, mis lubaks omaniku loata väliselt tervet autot tasuta parkimise alalt ära vedada. Seega saab ainult omanik ise otsustada, mis tema seisvast sõidukist saab. Paraku jäävad seisvad romud ette nii puhastusautodele, prügiveole kui ka päästele. https://www.youtube.com/embed/NhyZl-N6uIw "Küsimus on see, et milline sõiduk on romu?" tõstatas küsimuse
03.03.2021
Tänasest on Pihkva ja Lämmijärvele sõidukitega minek keelatud. Jää kandevõime vähenemise tõttu on keelatud alates tänasest, 3. märtsist minna sõidukitega nii Pihkva kui Lämmijärvele. Piirivalvurite jääluure näitas, et viimaste päevadel on Pihkva ja Lämmijärvel jää kandevõime märgatavalt vähenenud. Nii keelatakse kalastajate ohutuse tagamiseks alates 3. märtsist nendele järvedele sõidukitega minek.
02.03.2021
Poska tänava rekonstrueerimine on jõudnud järgmisse etappi ning tööde tegemiseks tuli ajutiselt kinni panna Vesivärava ja Poska ristmik. Seoses sellega muutub aga kahesuunaliseks Poska tänav lõigul Wiedemanni–Koidula. Wiedemanni tänava kinnistute elanikud pääsevad koju Poska tänava kaudu Koidula poolt tulles. Niisugune liikluskorraldus jääb kestma aprilli lõpuni. Alates 22. veebruarist oli autoliiklusele
02.03.2021
Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere sõnul on tegemist linna initsiatiiviga. „Viirusesesse haigestuvate inimeste hulk kasvab murettekitava kiirusega ja kõige suuremad numbrid tulevad Tallinnast. Tegemist on tõsise olukorraga ja seepärast anname oma panuse nakkuse leviku piiramisse,“ ütles Toompere. „Maski kandmise olulisusest on meedias palju räägitud, kuid vahel on abiks just vahetu