Liiklushuligaanid tänavatel: vastuste eest vastutav ajuosa lülitub mõnel inimesel liikluses välja

Tallinlaste rahulolu-uuringu järgi pole 41% elanikest oma kaaslinlaste liikluskultuuriga rahul. Tallinna-suuruses linnas tunneb enamik inimesi ennast anonüümsena ja see panebki nad teistmoodi käituma.

Liiklusasjatundja, vandeadvokaat Indrek Sirk tõdes, et Tallinna üldine liikluskultuur on küll aastatega paranenud, ent jätkuvalt on palju muret liiklejatega, kes kuidagi teistega arvestada ei soovi. "Liikluse hindamine käib igaühel oma mätta otsast," märkis Sirk. "Üldpilti ei märgata, jalgratturile tundub see asi ühtemoodi, autojuhile teistmoodi, jalakäijale veel kolmandat moodi. Elektritõukside tõttu osaleb viimasel kahel aastal liikluses neid, kellel ei ole koolitust ega arusaama, kuidas nad peaksid seal käituma. Inimesed ei tajugi ohte, mis tekivad sellest, kuidas nad käituvad – see ei ole ainult elektritõukside teema, ka jalgratturid ning mõnikord jalakäijadki ei oska arvestada teiste liiklejatega enda ümber. See kultuuritus pole tihti pahatahtlik, vaid pigem tingitud teadmatusest ja asjaolust, et ei osata ohtlikke olukordi üheselt hinnata."

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe tõi välja, et möödunud aastal sai Tallinna linnas toimunud liiklusõnnetustes vigastada 67 inimest vähem kui tunamullu. Samas on täieliku rahuloluni veel ruumi. "Paraku leidub endiselt sõidukijuhte, kes rikuvad reegleid ega arvesta kaasliiklejatega," lausus Kullamäe. "Kuid positiivne on, et neist antakse ka politseile järjest sagedamini teada, nii saame vajadusel kiiresti sekkuda. Üha rohkematel autodel on küljes pardakaamerad, mis liikluses toimuva salvestavad, ning aina enam videoid rikkumistest jõuab ka meediasse."

Kullamäe ütles, et loodetavasti on avalik häbipost nii mõnegi rikkuja oma liikluskäitumist muutma pannud.

Hoolimatus vohab

Praegu on ekspertide sõnul peamine probleem hoolimatus kaasliiklejate vastu. Samuti oskamatus liikluses tekkivaid probleeme ette näha. "Siin me saame rääkida kehvast kasvatusest ehk et vanemad rääkisid lapse vähe käitumise tagajärgedest," lausus Gorislavskaja. "Nii lähtub autojuhtki hetkeemotsioonist "Mida….. !!!! Sa lõikasid mulle sisse!" Ta ei suuda sel hetkel mõelda võimalikele tagajärgedele. Vastuste eest vastutav ajukoor lülitub tööst välja ning inimene tegutseb instinktide ajel loodusseaduste järgi – kes on suurem, kiirem, tugevam, sellel saab täna laud kaetud."

Sirk mainis samuti, et Tallinna liikluse eripära on, et kriitiline mass liiklejaid üritab kindlasti jõuda esimesena sihtkohta, kõigel on võistlusmoment juures. "Valitseb suhtumine, et ma ei lase teisel ümber reastuda, ma ei anna teed kõrvalteelt tulevale juhile, kuigi ma tiksun ummikus. Seda just seetõttu, et ma PEAN esimesena kohale jõudma. Üldine liikluskultuur on tegelikult see, mille me kõik ise kujundame, see sõltub väga palju sellest, mida ühiskonnas tolereeritakse."

Kasvatuse märkimisväärseks veaks võib pidada ka liigset hoolt laste heaolu eest. Nii areneb lapse iseloom ja toimimise võimekus süüdimatuse suunas, mis täiskasvanuna ka liikluses välja lööb. "Inimene ei käitu üks kord nii ja teine kord naa. Mugavustsooni ja turvatunde vajadus paneb inimest kordama ühtesid ja samu käitumisviise, mis lõpptulemusena kujundavad tema iseloomu," lausus Gorislavskaja.

Lihtsad asjad loevad

Sirk märkis, et Tallinnas on liiklemine siiski oluliselt rahulikum kui muudes suurtes linnades, suhtumises teistesse jääb aga vajaka. "Meil kiputakse seda enda õigust rohkem taga ajama," selgitas ta. "Nendes linnades, kus ollakse harjunud ummikute ja tiheda liiklusega, on välja kujunenud selline heasoovlik kultuur, et ma lasen ka teistel sõita."

Kullamäe sõnul algavad hoolimine ja hea liikluskultuur pisiasjadest. "Näiteks piirkiirusest kinnipidamisest, kaasliiklejatega arvestamisest, fooritulede jälgimisest, suunatule näitamisest ja nii edasi," loetles mees.

Psühholoogi kinnitusel paneb inimesi liikluses vastutustundetult käituma kehv enesetunne, mis süveneb teiste survel. "Nii võivad autojuhid märgata kummalist sisemist vajadust kiirendada ja järele jõuda ees sõitvale autole või lihtsalt kihutada liikluses, kuna näevad end ühiskonna poolt peale surutud rollis "ole kiire", mis teistes tegevustes ja eluvaldkondades on igati positiivne," selgitas Gorislavskaja. "Inimesed ei märka ega ka mõista enda sisemisi protsesse. Sageli lausa ei taha seda teha ka siis, kui olukord nõuab."

Indrek Sirk leiab, et paljude inimeste jaoks ei ole kiirusepiirangute järgimine probleem, aga samas on kriitiline mass liiklejaid, kes sõidavad lubatust kiiremini. "Võib-olla me ei räägi sellistest hulludest kihutajatest, vaid liiklusvoost, kus ikkagi päris paljud peavad normaalseks lisada kiirusele veel 10 või 15 km/h," rääkis ta. "See tekitab kindlasti närvilisust, kiiruste vahed tähendavad seda, et keegi peab kuskil pidurdama, keegi kuskil on pettunud, et temast mööda sõideti. Peab endale teadvustama, et kõik autod ei saa nii või teisiti kogu aeg rohelises laines sõita."

Psühholoogi sõnul peab sellises olukorras olema liiklusjärelvalve tasemel, sest muidu õpivad juba värsked autojuhid seadust rikkuma. "Kui noor autojuht korra tõstab juba kolmandat korda kiirust 70 peale ning näeb, et liikluskultuur ehk ülejäänud liiklusvool sellise käitumise õigeks tunnistab, kinnistab see reeglitevastast käitumist," lausus Gorislavskaja.

Roolimobiilikud toovad õnnetusi

Oma osa liikluses käitumisele annavad ka sõltuvused, tänapäeval üha enam nutivahenditest. "Aastate võrdluses on kahjuks liikluses aina rohkem näha juhte, kes tegelevad sõitmise ajal kõrvaliste tegevustega," nentis Kullamäe. "Kõige suuremaks probleemiks on nn roolimobiilikud, kes sõitmise ajal oma nutitelefoni näpivad. Nende tähelepanu on hõivatud ning nii juhtuvad ohtlikud olukorrad ja õnnetused."

Sirgi kinnitusel eristub Tallinn paratamatult ülejäänud Eestist, sest siin on liiklus tihedam, siin on ummikud ja selliseid liiklustakistused, mis tegelikult teevad inimesi närviliseks. "Sellist sujuvat liiklust, nagu tavaline maanteeliiklus või väikelinna liiklus, Tallinnas oodata ei saa," kinnitas ta. "Samas kui võrrelda Tallinna liiklust teiste riikide suurlinnade liiklusega, on siin nagu väike küla, kus ainult aeg-ajalt tuleb ka natukene seista."

Tallinlaste rahulolu-uuringus kurtis kõige rohkem ehk 33% elanikest, et nad pole rahul praeguse parkimise olukorraga kesk- ja eriti vanalinnas.

Mupo puutub liikluskultuuriga kokku eeskätt just parkimise tõttu. Järjest suurenev autode hulk tekitab paratamatult parkimisprobleeme ja seda eeskätt magalapiirkondades – Lasnamäel, Haaberstis, Mustamäel, aga ka kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. Kuna aastakümneid tagasi projekteeritud ja ehitatud linnaosades ei arvestatud nii suure hulga autodega, siis napib meil nüüd parkimiskohti.

Suur osa elanikest pole kaaslinlaste liikluskultuuriga rahul

• 41% elanikest pole kaaslinlaste liikluskultuuriga rahul. Enim ehk 33% elanikest pole rahul praeguse parkimise olukorraga kesk- ja eriti vanalinnas.

• Kristiine ristmiku kaamerad registreerisid eelmise aasta algusest 25. oktoobrini 669 punase fooritule eiramist ja 3028 kiiruseületamist.

• Asulates sõidab lubatud suurima kiirusega 54% juhtidest, ülejäänud ületavad seda.

• Sagedaseim liikluseeskirjade rikkuja on 26-54-aastane mees BMW roolis.

• Liiklusõnnetusi juhtub kõige sagedamini maist augustini kella 14 ja 20 vahel.

• Suvel on sagedasemad kiiruse ületamised, talvel punase fooritulega sõitmised.

• Sagedamini eiravad punast tuld täisealised mehed.

• Ohtlikumad kohad Tallinna liikluses asuvad nt Peterburi teel, Paldiski mnt, Mustamäe teel ja Sõpruse pst.