• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Proovisõit - Hyundai IONIQ 6

Autosid, mille kõrval Fiat Multipla päris hea välja näeb, on maailmas suhteliselt vähe. Samas öeldakse ka, et ilu on vaataja silmades, seega maitse üle ei vaielda. Ja aeg-ajalt peabki tulema ette momente, mis sunnivad endasse süüvima ja oma väärtuste üle mõtisklema. Õnneks lajatavad sellised hetked sisse harva, viimati aastaid tagasi mudeliga C4 Cactus, kus nõukaaegse suurtehase punanurga päevinäinud nahkmööbli integreerimine auto uste külge tekitas tahtmise maailmale reset teha või vähemalt tagasi kerida ja otsida üles koht, kus asjad hakkasid kiiva kiskuma.

IONIQ 6 poleks pidanud kujustuse mõttes suure üllatusena tulema, sest olin seda juba varem näinud ja aimasin, mis mind proovisõidul ees ootab. Jalust rabasid aga paar kleepsu auto akendel, mis kuulutasid võitu World Car bla-bla-bla konkursil ja sama asja veel ka parima disaini eest. Alguses tundus kõik veidra naljana, oleks siis veel mingi pimedate ühingu välja antud auhind, aga ei. Aastate jooksul olen nii mõnegi World Car of the Year zürii liikmega kokku puutunud ja osaga neist ka paar sõna juttu puhunud, kõik nad on tundunud täiesti normaalsed inimesed olevat.

Seega arvuti taha jõudes ootas ees võidetud auhinna teemaline põhjalikum kaevamistöö. Õnneks tuligi välja, et olin ise kõvasti mööda pannud – nimelt võitis IONIQ 6 World Car Awardsi auhinna, millel pole Euroopa keskse WCOTY seltskonnaga mingit pistmist. WCA sajakonnast hindajast pea kaks kolmandikku on pärit Põhja-Ameerikast ja Aasiast, seega omavad täiesti erinevat maitset, sõidukite disainile lähenemist ning võib-olla neile midagi sellist ka tegelikult meeldib. Siinkohal oleks vist kohane selgitada, et World Car… konkursse eksisteerib päris mitu, sest kui sind ühe pundiga kaasa ei kutsuta, ei keela keegi ise uut püsti panemast. Ja nimetada võid selle kuidas tahad, kasvõi Car of the Universe, sest vähemalt üks neljarattaline purjetab praegusel ajal rõõmsalt Marsi poole ning asjaolude halval kokkulangemisel jõuab punase planeedi pinnale koos esimese Starshipi seltskonnaga.

IONIQ 6 kujustuse teemal pikema hala lõpetuseks mainigem ära veel ühe faktina, et tuntud tööstusdisaini hindaja Red Dot pole oma nimekirjas seda mudelit ära toodud.

Pikkus	4855 mm		Standardrehvid	225/55 R18 98W
Laius	1880 mm		Tühimass	2096 kg
Kõrgus	1495 mm		Täismass	2520 kg
Teljevahe	2950 mm		Laadimine DC	350 kW
Istekohti	5		Laadimine AC	10,5 kW
Pagasiruum	401+14,5 liitrit		Kiirlaadimine DC 10 – 80%	18 min
Mootorite arv	2		Tippkiirus	180 km/h
Mootori võimsus	73,9+165,4 kW		Käigukast	Automaat
Pöördemoment	255+350 Nm		Käikude arv	1
Kütus	Elekter		Veoskeem	Nelikvedu
Kütuse kulu WLTP	15,1 kWh/100 km		Pöörderaadius	5,91 m

Siiski, kindlasti ei saa öelda, et IONIQ 6 välimus pole üldse õnnestunud. Kui vaadata seda eesmärgipõhiselt, siis on küll ja veel väga hästi. Mudeli aerodünaamiline takistustegur on vaid 0,21, mis on täiesti erakordne tulemus ning elektriautode puhul, mida siiani vaevavad lühikese läbisõidu ja aeglase laadimisprotsessi probleemid, täiesti esmavajalik. Kõik kujustuses märgatavad detailid näivad olevatki suunatud võimalikult hea aerodünaamika saavutamisele ning üht-teist on selle eesmärgi nimel lihtsalt ohvriks toodud.

IONIQ 6 välimuse läbivaks teemaks on pikslid. Igal pool, kuhu silm ulatub, kohtab neljakandiliste pikslite motiividega detaile. Neid näeb nii esi-, kui tagatuledes, uksekäepidemetel, küljekaamerate korpustes – lühidalt, igal pool. Võib-olla just see muudabki mudeli kujustuse ambivalentseks, et sujuvad ja voolavavalt ümarad vormid üritati liita täiesti kandiliste elementidega.

Kuna auto üritati tahapoole tilgakujuliselt ära lõpetada, siis IONIQ 6 pagasiruumi luuk jäi suhteliselt ahtakeseks ning selle laadimiasava piirab kõrge serv. Istmete seljatugesid alla lastes ei moodustu ka siledat põrandat suuremate asjade vedamiseks. Tagumine pagasiruum mahutab 401 liitrit, esimene olenevalt veoskeemist 14,5 nelikveolise või 45 esiveolise mudeli korral. Ja veel üks kerge kiiksuga detail – haiuime kujuline antenn katusel on poolenisti läbipaistev. Igatahes päris vahva.

Interjööri lihtne, võiks isegi öelda, et askeetlik olemus ei peegelda asjade tegelikku seisu – istmed võimaldavad peaaegu lamavat puhkeasendit, taskus olevat nutiseadet saab mitmel moel autoga integreerida ning kasutada on mitmeid turvalahendusi ja assistente, mis juhi elu oluliselt kergemaks teevad.

Sisse istudes hakkavad esimesena silma küljepeegleid asendavate kaamerate ekraanid. Sellisest lahendusest on tegelikult juba palju-palju aastaid räägitud. Vidin ise tundub auto aerodünaamikat arvestades igati loogiline – selle õhuvoole ette jääv ristlõige on tavalise küljepeegli omast kordades väiksem. Pilt kaamerast kuvatakse A-piilari alumistes nurkades asuvatele ekraanidele. Kaamerate eeliseks võib kahtlemata pidada ka pimenurga probleemi ja teiste autode tuledest lähtuva pimestamise vältimine. Seega, turvalisuse eelis on neil vaieldamatult olemas. Paraku nõuab nende kasutamine loodetust palju rohkem harjumist ning pidevalt tuli meeles pidada, et küljele väljaulatuva juurika jälgimisest pole mingit kasu ning pilk tuleks heita ikkagi ekraanile endale. Õnneks on ka sel mudelil alles teistelt Hyundaidelt ja Kiadelt tuntud pimenurgakaamera, mis suunatuld sisse lülitades vastavalt küljelt filmitava pildi otse näidikupaneelile kuvab.

Hyundai pakub võimalust asendada kaameraga peeglisüsteem tavaliste küljepeeglitega, kuid sel juhul jäävad alles armatuurlaua otstesse poolkaares tõstetud servad, mille külge praegu ekraanid paigaldatakse. Kena see kindlasti välja ei näe. Pikslite motiivi paistab seestpoolt vaadates oluliselt vähem, kuigi see on jätkuvalt olemas.

Interjööri funktsionaalsusele ei saa midagi ette heita. Nagu viimasel ajal ikka, käib enamuse süsteemide juhtimine läbi puutetundliku ekraani, erandiks vaid istmesoojendused ja kliima, mis IONIQ 6 toimivad samuti läbi puutetundliku ala, kuid spetsiaalselt selleks eraldatud ning seda on oluliselt kergem menetleda. Vabastamaks kesktunnelil täiendavat pinda, viidi käiguvalits rooli taha, kuid tunnelile endale toodi mõned tavapäraselt uksepaneelidel asuvad nupud nagu kesklukk ja elektriakendega majandamine. Uksed seevastu kujustati harjumuspäratult lagedateks. Kuna autos käigukasti kui sellist pole, siis sai kesktunneli muuta kahekordseks ning osa asju saab paigutada alumisele pinnale.

Küll aga on IONIQ 6 sisekujustuse loonud disainerid oma tööga pisut üle pingutanud. Näiteks asuvad rooliratta keskel neli pikslit. Neli tuleneb sellest, et morse tähestikus edastatakse H tähte nelja punktiga, H tuleneb muidugi tootja nimest. Kuna antud mudeli puhul räägime pikslitest, siis muutusid punktid kandilisteks ruutudeks. Aga need pole lihtsalt pikslid vaid aktiivsed LED lambid, mis näiteks sõiduseadet muutes ka korraks värvi muudavad. Nad asuvad kohas kus üheksa juhti kümnest ei pane mingit muutust tähele.

IONIQ 6 ehitatakse IONIQ 5-ga samale Electric-Global Modular Platform (E-GMP) põhjale ning ideaaltingimustel suudab esiveoline modifikatsioon ühe laadimisega läbida kuni 614 kilomeetrit. Seda on palju. Meeliülendavalt palju. Auto talub kuni 350 kW kiirlaadimist, mis teoreetiliselt lubaks 77,4 kWh akupaki 10–80 protsendi täituvuse tsükli toimetada vaid 18 minutiga. Jääb vaid kurvalt nentida, et seni pole Eestis ühtki sellist laadimisjaama. WLTP kombineeritud energiakulu jääb esiveolisel modifikatsioonil 14,3 ja nelikveolisel 15,1 kWh juurde saja kilomeetri kohta. Ka see on väga hea tulemus. Kiirendamine sajani vastavalt 7,4 ja 5,1 sekundit. Tippkiirus 185 km/h.

Juhitavus kurvilisel teel pakub aga korralikku naudingut. Põhja-Eesti käänulistel rannikuäärsetel teedel sõites ilmusid ühel hetkel selja taha kaks entusiastlikku mootorratturit, kellest üks pudenes konkurentsist juba paari kurvi järel, teine pidas paari kilomeetri jagu kauem vastu, kuid loobus seejärel ikkagi katsetest mööda sõita.

IONIQ 6 võtme disain kuulub auto väliskujustusega samasse kategooriasse – suurimat rahulolu pakuks selle vaatlemine pimedal ajal elektrikatkestuse tingimustes. valmistada 60 000+ eurot maksev auto ja valmistada võti mingisugusest odavast plastikust…

Niisiis, IONIQ 6 on tehniliselt, tehnoloogiliselt ja mugavuselt täiesti suurepärane sõiduvahend. Juba ammu räägitakse, et elektriautod kõlbavad ka pikemate reiside ettevõtmiseks. Tegelikult soovikski just selle autoga katsetada üht paarituhande kilomeetrist trippi, et väite paikapidavust kontrollida. Tehnilised eeldused on selleks kindlasti olemas.