• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Restaureeritud vana Ferrari on nüüd parim omasugune maailmas

Ühendkuningriigis toimetav Bell Sport & Classic avalikustas 1966. aasta Ferrari 330 GTC restaureerimise detailid. Töö heast tasemest annab tunnistust käesoleva aasta septembris Salon Privé Concours d’Elégance’il autode taastamise vallas saavutatud võit.

Tööd kestsid Bell Sport & Classicu Hertfordshire’i peakorteris ligi kolm aastat, kasutades kõige uuemaid restaureerimis- ja insenertehnilisi võtteid, mille tulemusel on auto igas mõttes parem kui tehasest väljudes – ja tõenäoliselt on tegemist parima Ferrari 330 GTCga, mis on olemas.

1966. aasta Genfi autonäitusel esitletud 330 GTC sai oma šassii 275 GTB Berlinettalt ja oma neljaliitrise töömahuga 300hobujõulise V12 mootori 330 2+2 kupeelt. Pininfarina disainitud elegantse kerega auto avaldas kohe suurt mõju ja oli mõeldud nõudlikumale juhile.

Maranellos ehitati neid 1966. kuni 1968. aasta lõpuni 600 eksemplari, konkreetne sõiduk ehitati tootmise esimesel aastal. Esimest korda jõudis see Bell Sport & Classicusse kuus aastat tagasi, olles ilmselgelt palju kasutatud. Algselt Šveitsi müüdud auto oli veetnud suure osa oma elust USAs, kuid leiti lõpuks Venezuelast. Mootor ei töötanud ja kere oli värvitud siniseks, kuid iga mutter ja polt olid sõna otseses mõttes originaalid, seega oli töid hea alustada. Edasi algasid ettevalmistused põhjalikuks restaureerimiseks.

Kaks nädalat kulus metoodiliselt kõigi Ferrari sisemuse osade eemaldamisele, enne kui restaureerimismeeskond asus kerepaneelide kallale hakates ettevaatlikult eemaldama osi nagu kaitserauad, esituled ja klaasid. Alles pärast selle etapi lõpetamist pöörati tähelepanu jõuülekande ja vedrustuse komponentidele.

Kuu aega kulus vedrustuse mahavõtmisele ja komponentide liivapritsimisele, enne kui need uuesti üle värviti värviti. Originaal amortisaatorid ja vedrud taastati ja säilitati.

Protsess, mis lõpuks tagaks suurepärase välisviimistluse, millel poleks vähimatki plekki, algas rohkem kui kaks aastat enne värvimise algust ja hõlmas auto kere puhumist mitte liiva, vaid purustatud kreeka pähklite koortega.

“Üks suuremate paneelide õrnade kohtade liivapritsimise puudusi on see, et see võib terase kuumaks kütta ja põhjustada selle moonutamist. Pähklipuhastusega seda aga ei juhtu,” ütles Bell Sport & Classicu spetsialist Elliot East. “See on tehnika, mis on alati parim potentsiaalselt tundlike alade puhul.”

Kui auto Bell Sport & Classicusse saabus, oli see kahvatusinine ja seda oli ilmselgelt elu jooksul mitu korda värvitud. Osana meeskonna restaureerimise uurimisprotsessist otsiti üles kunagised saatelehed, mis kinnitasid, et 330 GTC šassii nr 9069 lahkus Maranellost kauni ja ebatavalise kahvaturohelise värvusega. Enne kere värvimist ja Ferrari tagasitoomist oma algse helerohelise metalse Verde Chiaro Metallizato värvi juurde, treenis meeskond auto koostamist. Kuigi see protsess, mille käigus auto uuesti kokku pannakse ja seejärel enne värvimist uuesti lahti võetakse, võtab aega, on see Bell Sport & Classic’i iga restaureerimisprojekti lahutamatu osa.

Analoogselt keretöödele, kulus palju aega mootori, vedrustuse ja muude tehniliste sõlmede taastamiseks

1966. aastal lahkus 330 GTC Maranellost uhke musta nahksisustusega, kuid enam kui pool sajandit kestnud kasutamine oli sellele väga rängalt mõjunud.

Bell Sport & Classic usaldas auto salongi restaureerimise O’Rourke Coachtrimmers and Suppliers’ile. Lääne-Sussexis Rudgwickis asuval ettevõttel on aastakümnete pikkune kogemus Ferrari kabiinide restaureerimisel.

Seega, kui klient soovis nahavärvi muuta, tuli O’Rourke Coachtrimmers and Suppliersile ülesannet kirjeldada ja uurida tehase poolt enam kui pool sajandit tagasi pakutud valikuvõimalusi. Selle tulemusena sai auto omanik valida täpselt Ferrari Conolly VM 218 pruunikasnaha värvi, millele sobisid ajastutruud detailid, sealhulgas vaipade ja pealisriide värv ja kootud tekstuur, kuni vaipadeni välja, kusjuures kõik materjalid olid pärit Itaaliast.

Õnneks olid auto originaalistmete raamid säilinud heas seisukorras, kuigi optimaalse mugavuse ja toe tagamiseks paigaldati uued vahtpolstrid. Turvavööde jaoks kasutati uut rihma, kuid kõik kinnitused ja pandlad on originaalid ja need sai restaureeritud.

Ferrari puust spoonitud armatuurlaud oli suhteliselt heas seisukorras, välja arvatud asjaolu, et selles oli üks salapärane auk. Kõik originaalkilbid ja juhtimisseadmed olid olemas ja korrektsed, kuid ilmselt oli auk arvatavasti tehtud mingi täiendava järelturu funktsiooni kinnitamiseks, mis oli mingil hetkel paigaldatud ja seejärel jälle eemaldatud. Taas kord oli vaja oskusi, kogemusi ja kannatust, et restaureerimisel seda osa täiustada, kusjuures enne õige sobivuse leidmist prooviti ja vaadati üle kümneid erinevaid puiduvärve.

Mingil ajal oli auto keskkonsoolile paigaldatud 1980ndate aastate kassettraadio. Bell Sport & Classic eemaldas selle seadme ja paigaldas originaalse Beck Europa raadio, mis on täpselt seda tüüpi, millega auto tehasest välja tuli. Vanaautoraadiote spetsialistid Chrome London taastasid ja täiustasid tolle ajastu raadio, mis on nüüd varustatud kaasaegsete seadmetega ja Bluetooth-ühilduvusega.