USA Hiina-autode vastane eelnõu võib tabada omanikeringi kaudu ka Mercedes-Benzi

Mercedes-Benz võib sattuda USA-s kavandatava Hiina autode vastase seaduse ohvriks. Probleem pole selles, kus Stuttgart autosid projekteerib või millist tarkvara ta kasutab, vaid selles, kes omab Mercedes-Benz Groupi aktsiaid: BAIC ja Geely asutaja Li Shufu osalused viivad Hiina kapitali mõju eelnõus mainitud piiridest kõrgemale.

Seadus sihib Hiinat aga tabab ka Saksamaa tähte

USA Kongressis liigub eelnõu, mis tahab piirata Hiina mõju ühendatud autode, tarkvara ja komponentide kaudu. Esindajatekoja Hiina-komitee teatel keelaks Connected Vehicle Security Act Hiinaga seotud ühendatud autode impordi, tootmise ja müügi USA-s alates 1. jaanuarist 2027, tarkvarapiirangud jõustuksid samuti 2027. aastal ning riistvarapiirangud 2030. aastal. Eelnõu hõlmab Hiinat, Venemaad, Põhja-Koread ja Iraani.

Parlamendikomisjonist edasi liikunud säte keelaks USA-s müügi või tootmise firmadel, mille aktsiatest vähemalt 15 protsenti kuulub välisvaenlaseks loetava riigi huvidega seotud omanikele. Mercedes-Benz jääb selle sõnastuse alla, sest tema kaks suurt Hiina-seoselist osanikku ületavad koos selle läve. Eelnõu pole veel seadus ja selle tekst võib muutuda.

Aktsiaraamat muutub tehniliseks riskiks

Mercedes-Benz Groupi enda investorilehe järgi kuulub BAIC Groupile 9,98 protsenti hääleõigustest ja Li Shufu kontrollib Tenaciou3 Prospect Investmenti kaudu 9,69 protsenti osalust. Kokku teeb see 19,67 protsenti, mis ületab selgelt 15 protsendi piiri.

Traditsiooniliselt hindas regulaator sõidukit: ohutus, heitmed, valgustus, tarkvara, andmeside. Nüüd vaatab Washington ka kapitali päritolu. Ühendatud auto pole enam ainult mehaanika ja kandevkerega transpordivahend. See kogub asukohaandmeid, suhtleb pilveteenustega, saab üle õhu tarkvarauuendusi ja kasutab järjest rohkem kaameraid, radareid ning juhiabisüsteeme. Seetõttu nihutab USA debatt küsimuse tootjalt omanikule: kas osalus võib tähendada mõjuvõimu auto andmevoogude üle?

Mercedes pole USA-s kõrvaline importija

Mercedes-Benz pole USA turul marginaalne nišibränd. Ettevõte müüs 2025. aastal USA klientidele 303 200 sõiduautot ning USA jäi Mercedes-Benzi üheks tähtsaimaks turuks. Globaalne Mercedes-Benz Carsi müük ulatus 1,8008 miljoni autoni, seega moodustas USA kliendimüük ligikaudu kuuendiku sõiduautode mahust.

Tootmisjälg on veel olulisem. Tuscaloosa tehas Alabamas töötab alates 1997. aastast, on ehitanud viis miljonit linnamaasturit ning annab tööd umbes 5800 inimesele. Mercedes märgib, et tehas ekspordib ligikaudu 60 protsenti toodangust ja toetab piirkonnas koos tarnijate ning teenusepakkujatega üle 58 000 töökoha.

Reutersi andmetel plaanib Mercedes investeerida Alabama tehasesse 4 miljardit dollarit ehk umbes 3,7 miljardit eurot ning USA tegevustesse kokku üle 7 miljardi dollari ehk umbes 6,5 miljardi euro. Sama plaan sisaldab kuni 500 töökoha koondamist uude Atlanta arendus- ja teaduskeskusesse.

See on hoiatus kogu tööstusele

Saksamaa premium-brändid on aastakümneid kasvanud globaalse kapitali, Hiina turu ja rahvusvaheliste ühisettevõtete toel. Nüüd hakkab sama seotus muutuma geopoliitiliseks riskiks. Kui USA Kongress jätab eelnõu sõnastuse liiga laia, võib seadus tabada mitte ainult Hiina kaubamärke, vaid ka Euroopa tootjaid, kellel on Hiina investorid, Hiinas arendatud tarkvara või Hiina päritolu ühenduvuskomponendid.

Mercedes-Benzil on probleem eriti terav, sest Hiina turg nõuab üha rohkem kohalikku tehnoloogiat. Reuters kirjutas aprillis, et Mercedes valmistab Hiinas ette suurt mudeli- ja tehnoloogiarünnakut, sealhulgas koostööd Hiina tehnoloogiafirmaga Momenta, samal ajal kui müük Hiinas langes 2025. aastal 19 protsenti ja 2026. aasta esimeses kvartalis 27 protsenti.

Teisisõnu surub Hiina Mercedes-Benzi ühtpidi kohalikumaks ja tarkvarakesksemaks, USA aga nõuab Hiina mõjust eemaldumist. See on luksusautodele uus strateegiline lõks, mitte lihtsalt tariifivaidlus.

Volvo näitab võimalikku väljapääsu

USA pole siiski kõiki Hiina-seosega tootjaid automaatselt ukse taha jätnud. Reutersi järgi sai Geely kontrolli all olev Volvo USA kaubandusministeeriumilt eriloa jätkata ühendatud autode müüki ja importi USA-s. Volvo pidi loa saamiseks läbima eraldi protsessi, mis puudutas juhtimist, tehnoloogiat ja andmeturvet.

See võib olla Mercedes-Benzi jaoks praktiline tee: kas eelnõu sõnastus muutub, BAIC või Li Shufu vähendavad osalust, või Mercedes taotleb erandi, tõendamaks, et Hiina aktsionärid ei kontrolli sõidukite tarkvara, andmeid ega USA äriotsuseid. Praegu pole keeld veel jõustunud ja Mercedes pole USA turult kadumas. Risk on aga reaalne, sest omanikeringi matemaatika asetab tootja eelnõu praeguse loogika järgi otse löögialasse.

Tehniline lühikokkuvõte
USA eelnõu sihib ühendatud autosid, tarkvara ja riistvara, mis seostub Hiina või teiste „välisvaenlastega”.
Bloomberg/Moneycontroli järgi puudutab vaieldav säte tootjaid, kus selliste omanike osalus ulatub vähemalt 15 protsendini.
BAIC hoiab Mercedes-Benz Groupis 9,98 protsenti hääleõigustest ja Li Shufu 9,69 protsenti osalust, kokku 19,67 protsenti.
Mercedes müüs 2025. aastal USA klientidele 303 200 sõiduautot.
Tuscaloosa tehas on ehitanud viis miljonit linnamaasturit ja Mercedes plaanib sinna 4 miljardi dollari, umbes 3,7 miljardi euro suurust lisainvesteeringut.