GM ja Goodyear aitavad NASA uue kuukulguri ratastele, tehnika liigub Kuu lõunapoolusele

NASA valis Lunar Outposti Pegasus LTV üheks uue põlvkonna mehitatud kuukulguriks. General Motors ei ehita seda üksi, vaid panustab akutehnoloogia, šassii ja vedrustuse arendusse, Goodyear töötab välja õhuta rehvid ning Leidos toetab kosmosetehnika poolelt. Eesmärk on palju suurem kui Apollo-ajastu lühikesed sõidud: Pegasus peab viima astronaudid Kuu lõunapoolusel kaugemale, töötama ka meeskonnata ja toetama püsiva Kuu baasi rajamist.

See pole tavaline elektriauto, vaid teenusena ostetav kuukulgur

GM ja Goodyear ei arenda omavahel lihtsalt „elektriautot Kuule”. Projekti juhib Lunar Outpost, NASA valis Pegasuse Lunar Terrain Vehicle Services programmi raames ning tiimi kuuluvad GM, Goodyear ja Leidos. GM-i teatel peaksid astronaudid Pegasus LTV-d Kuul juhtima 2028. aastal.

NASA muudab samal ajal kogu loogikat. Agentuur ei taha uut kuukulgurit klassikalises mõttes omada, vaid ostab seda teenusena tööstuspartneritelt. LTV peab ühendama Apollo-stiilis mehitatud kuukulguri ja Marsi-tüüpi mehitamata kulguri: astronaut saab seda juhtida, kuid sõiduk peab liikuma ka kaugjuhtimise või autonoomse režiimiga, vedama lasti ja koguma andmeid sõitude vahepeal.

GM toob Kuule Ultiumi ajastu kogemuse

GM-i roll on autotehniliselt kõige huvitavam. Ettevõte kohandab Kuu jaoks elektriautode akutehnoloogiat ning panustab šassii ja vedrustuse arendusse, et sõiduk tuleks toime kraatrite, järskude nõlvade ja ühe kuuendiku Maa gravitatsiooniga. GM rõhutab ka Apollo-pärandit: ettevõte panustas algsete Lunar Roving Vehicle’ite rataste, vedrustuse, roolisüsteemi ja jõuülekande arendusse.

See ei tähenda, et Pegasus kasutaks lihtsalt GMC Hummer EV akut, millele kruvitakse kosmosekleebis peale. Kuu keskkond nõuab täiesti teistsugust soojusjuhtimist, veakindlust ja materjalivalikut. Vaakum, tolm, kiirgus, kahe nädala pikkune pimedus ning järsk temperatuurimuutus koormavad akut ja elektroonikat viisil, mida ükski maapealne maastikukatse ei korda.

Goodyeari rehvid peavad töötama seal, kus kumm rebeneks

Goodyeari ülesanne on rehvid. Tavaline autorehv ei kõlba Kuule, sest seal puudub atmosfäär, temperatuur kõigub äärmuslikult ja regoliit on terav ning abrasiivne. Goodyear teatas juba varasemas Lunar Mobility projektis, et kasutab oma õhuta rehvide kogemust ning arendab lahendusi, mis peavad vastu Kuu pinnasele ja temperatuurivahemikule, mis ulatub ligikaudu -157 kraadist kuni +121 kraadini.

See on otsene seos ka maapealse rehvitööstusega. Õhuta rehvid pakuvad autodele, autonoomsetele süstikutele ja mikromobiilsusele huvi, sest need ei purune klassikalise torke tõttu. Kuu on selle tehnoloogia äärmuslik katselabor. Kui rehv talub regoliiti, vaakumit ja termilist tsüklit, saab tootja sama teadmisega parandada ka Maa peal kasutatavaid õhuta rehvilahendusi.

Pegasus peab sõitma, uurima ja töötama ka üksi

Lunar Outposti sõnul kannab Pegasus kahte astronauti kõrvuti, annab neile avara vaatevälja ja võimaldab skafandriga kiiret sisenemist ja väljumist. Sõiduk peab töötama käsitsi juhituna, kaugjuhituna ja autonoomselt. Lisaks toetab Pegasus otseülekandeid Kuu pinnalt, mis tähendab, et NASA ei vaata seda ainult transpordivahendina, vaid ka teadus- ja kommunikatsiooniplatvormina.

NASA enda kirjeldus lisab mõõdetavama raami: Pegasus on kuni aasta töötav kergem LTV-lahendus, mis suudab liikuda käsitsi, autonoomselt või teleopereeritult kiirusega üle 9 mph ehk üle 14,5 km/h. See ei kõla maanteekiirusena, kuid Kuu pinnal, kraatrite ja kivide vahel, on see töökiirus, mitte mänguline näit.

Konkurents käib kahe suuna vahel

NASA ei pannud kõiki mune ühte korvi. Agentuur andis Lunar Outpostile 220 miljoni dollari ehk ligikaudu 203 miljoni euro suuruse lepingu ja Astrolabile 219 miljoni dollari ehk umbes 202 miljoni euro suuruse lepingu LTV esimese etapi ehitamiseks ja Kuule viimiseks. Blue Origin sai 188 miljoni dollari ehk ligikaudu 173 miljoni euro suuruse lepingu, et viia kulgurid oma Mark 1 mehitamata kaubamaanduriga Kuu pinnale.

Astrolabi CLV-1 põhineb FLEX arhitektuuril, kaalub umbes 2000 naela ehk ligikaudu 907 kg ja liigub tasasel pinnal üle 6 mph ehk üle 9,7 km/h. Pegasus on NASA kirjelduse järgi kergem ning keskendub aasta pikkusele töövõimele, kolmele juhtimisrežiimile ja Apollo-pärandiga tehnoloogiale. See tähendab, et NASA testib paralleelselt erinevaid filosoofiaid: üks läheneb rohkem logistika- ja kandurplatvormina, teine rohkem kerge ning kiire meeskonnasõidukina.

Apollo „kuubagi” kõrval on uus LTV hoopis teine masin

Apollo kuukulgurid töötasid 1971-1972 missioonidel vaid mõne päeva ja püsisid maandumiskohale suhteliselt lähedal. Goodyeari 2022. aasta taustamaterjal rõhutas, et Apollo kulgurid ehitati lühikesteks retkedeks umbes 5 miili ehk 8 km raadiuses. Artemis vajab teistsugust tööriista: sõiduk peab liikuma kaugemale, kestma kauem ja jääma Kuule tööle ka siis, kui astronaudid lahkuvad.

Just siin muutub autotehnika kosmosetehnoloogiaks. Maapealne elektriauto peab olema mugav, tõhus ja ohutu. Kuukulgur peab taluma ilma hoolduseta keskkonda, kus pole pukseerijat, rehvitöökoda ega laadimisvõrku. Iga süsteem vajab veavaru, sest katkine ratas või ülekuumenenud aku ei tähenda lihtsalt garantiijuhtumit, vaid missiooniriski.

Kriitiline koht: see on veel arendus, mitte valmis seeriaauto

Pegasus on NASA jaoks tõsine leping, kuid mitte veel valmis missioonil sõitnud sõiduk. NASA sõnul peavad valitud pakkujad järgmise 18 kuu jooksul lõplikud disainid viimistlema, tegema mehitatud hindamisi ja kvalifitseerima lennuüksused töövalmiduseks. See on väga pikk tee katsestendilt Kuu lõunapooluse regoliidile.

Seetõttu tasub vältida lihtsat järeldust, et „GM-i ja Goodyeari auto läheb Kuule”. Täpsemalt: Lunar Outposti juhitud Pegasus valiti NASA LTV programmi üheks esimeseks töövõimeliseks kuukulguriks, GM panustab elektriauto- ja šassiitehnoloogiasse ning Goodyear arendab Kuu jaoks rehve. Kui kõik läheb plaani järgi, saavad astronaudid seda kasutada 2028. aasta Kuu-missioonidel.

Tehniline lühikokkuvõte
NASA valis Lunar Outposti Pegasus LTV üheks Artemis programmi Lunar Terrain Vehicle lahenduseks.
GM panustab akutehnoloogiasse, šassiisse ja vedrustusse, Goodyear arendab Kuu jaoks õhuta rehve.
Pegasus peab töötama käsitsi juhituna, kaugjuhituna ja autonoomselt.
NASA kirjeldab Pegasust kuni aasta töötava sõidukina, mille kiirus ületab 14,5 km/h.
Lunar Outpost sai 220 miljoni dollari ehk umbes 203 miljoni euro suuruse lepingu, Astrolab 219 miljonit dollarit ja Blue Origin 188 miljonit dollarit kulgurite Kuule viimiseks.