Uus kasutusmugavuse test raputab puuteekraanide ja nuppude vastasseisu

Rootsi autoajakiri Vi Bilägare võrdles kümne uue auto ja 2016. aasta Volvo V60 juhtliideseid. Tulemus lükkab ümber lihtsa väite, mille järgi füüsilised nupud muudavad auto alati ohutumaks. Volvo XC60 ja Tesla Model Y edestasid mitut nupurohket konkurenti, samal ajal kulus Mazda CX-60 juhil elementaarsete toimingute tegemiseks üle kilomeetri.

Kümme autot, neli ülesannet ja kiirus 110 km/h

Ajakirjanikud lasid juhtidel sõita suletud lennuväljal sirgjooneliselt kiirusega 110 km/h. Enne mõõtmist said juhid iga auto süsteemiga tutvuda, vältimaks olukorda, kus tulemust mõjutaks pelgalt täiesti võõras menüü.

Juht pidi täitma neli ülesannete rühma:
aktiveerima istmesoojenduse, tõstma salongi temperatuuri kahe kraadi võrra ja käivitama tuuleklaasisoojenduse
lülitama sisse raadio ning vahetama jaama
nullima sõidumõõdiku
vähendama näidikuploki valgustugevuse miinimumini ja lülitama keskekraani välja

Vi Bilägare mõõtis iga toimingu aega eraldi ning teisendas kogutulemuse 110 km/h juures läbitud distantsiks. Kui juht kaldus rajalt kõrvale või ei hoidnud kiirust, kordasid ajakirjanikud katset. Seega ei mõõtnud test otseselt kogu pilgu teelt eemaloleku aega, vaid vahemaad, mille jooksul juht pidi oma tähelepanu auto juhtliidesega jagama.

Volvo ja Škoda võitsid, Tesla üllatas

Parima tulemuse saavutas Volvo XC60, mille juht läbis ülesandeid täites 485 meetrit. Kiirusel 110 km/h vastab see ligikaudu 15,9 sekundile. Teiseks tulnud Škoda Kodiaq vajas 542 meetrit ehk umbes 17,7 sekundit.

Kolmandale kohale jõudis Tesla Model Y tulemusega 608 meetrit. See on oluline, sest Model Y koondab peaaegu kõik funktsioonid keskekraanile ning testijad lugesid autos tavapäraseid aknatõstukeid arvestamata vaid neli füüsilist nuppu. Tesla tõestas, et kiire tarkvara, selge menüüloogika ja hästi nähtavad valikud võivad kompenseerida mehaaniliste lülitite nappust.

Täielik järjestus kujunes järgmiseks: Volvo XC60 485 meetrit, Škoda Kodiaq 542, Tesla Model Y 608, Citroën C3 Aircross 774, Kia EV3 812, Nissan Qashqai 813, BYD Seal U 819, 2016. aasta Volvo V60 863, Toyota Corolla Cross 1024, Mercedes-Benz CLA 1116 ja Mazda CX-60 1137 meetrit.

Mazda 50 nuppu ei päästnud

Mazda CX-60 tulemus tõmbab kõige selgema joone nuppude hulga ja tegeliku kasutusmugavuse vahele. Testijad loendasid selle salongis 50 nuppu, rohkem kui üheski teises võrreldud autos. Mazda lukustab keskekraani puutefunktsiooni sõidu ajal, mistõttu peab juht kasutama keskkonsooli pöördnuppu ja füüsilisi juhtseadiseid.

Kõigi ülesannete täitmiseks kulus umbes 37 sekundit ja 1137 meetrit. Probleem polnud seega nuppude puudus, vaid funktsioonide paigutus, toimingute arv ja süsteemi loogika. Füüsiline juhtseadis vähendab tähelepanu hajumist ainult siis, kui juht leiab selle kiiresti ning suudab seda kompimise järgi kasutada.

Sama järeldust toetab 2016. aasta Volvo V60. Selle nupurohke armatuur nõudis 863 meetrit, samal ajal lõpetas ekraanikeskne XC60 ülesanded 378 meetrit varem. Veel vanem, 2005. aasta Volvo V70 saavutas 2022. aasta testis kõigest 306 meetrit, sest selle suured ja selge kujuga nupud võimaldasid juhil enamiku toiminguid kompimise järgi teha.

Üks peidetud seadistus võib rikkuda kogu tulemuse

Toyota Corolla Cross läbis kolm esimest ülesannet 444 meetriga, kuid näidikuploki heleduse muutmine lisas tulemusele veel 580 meetrit. Toyota menüüloogika peitis selle seadistuse sügavale sõiduarvuti valikutesse, paisutades kogutulemuse 1024 meetrini.

Mercedes-Benz CLA uus MBUX-süsteem vajas ülesannete täitmiseks umbes 35 sekundit. Lisaks kulus autol pärast uste avamist 19 sekundit, enne kui ekraan puutesisendile reageeris. Selline viivitus pole pelgalt mugavusprobleem, sest aeglane käivitumine võib sundida juhti seadistustega tegelema juba liikumise ajal.

Nelja aastaga muutusid süsteemid aeglasemaks

Kümne uue auto keskmine tulemus ulatus 813 meetrini. 2022. aasta võrdluses piirdus keskmine 756 meetriga. Vahe tähendab kiirusel 110 km/h ligi kaht lisasekundit, kuigi ekraanid on vahepeal kasvanud, protsessorid kiirenenud ja graafika teravnenud.

See näitab, et autotootjad kasutavad suuremat arvutusvõimsust sageli uute funktsioonide lisamiseks, mitte põhitoimingute lihtsustamiseks. Ekraani suurus ei anna konkurentsieelist, kui kliimaseade, istmesoojendus või näidikuploki heledus peitub mitme menüüastme taga.

Euroopa ohutushinne hakkab juhtliidest rohkem mõjutama

Euro NCAP-i 2026. aasta hindamisreeglid käsitlevad juhtliidest juba otsese ohutustegurina. Organisatsioon hindab oluliste juhtseadiste asukohta, selgust ja kasutusviisi. Määratud funktsioonide puhul ei aktsepteeri protokoll menüüpõhist puutesisendit, mis nõuab üle kahe sammu.

Euro NCAP ei nõua igale kliima- või multimeediafunktsioonile eraldi mehaanilist nuppu. Küll aga survestab uus süsteem tootjaid hoidma suunatulede, ohutulede, helisignaali, klaasipuhastite, kaugtulede ja juhiabisüsteemide põhifunktsioonid kiiresti leitavana.

Testi tähtsaim sõnum ulatub seega kaugemale puuteekraani ja nupu vastasseisust. Euroopa Volvo ja Škoda, USA Tesla, Hiina BYD ning Jaapani Mazda ja Toyota konkureerivad nüüd lisaks sõiduulatusele, võimsusele ja koostekvaliteedile ka selle nimel, kelle auto nõuab juhilt kõige vähem mõttetööd. Hea juhtliides pole see, mis näeb müügisalongis kõige moodsam välja, vaid see, mida juht suudab kasutada teed jälgides.