BMW G74 arendus jäi väidetavalt ootele. G-klassi konkurendi tulevik muutus küsitavaks

BMW väidetav G74 pidi viima margi esimest korda otse Mercedes-Benzi G-klassi ja Range Roveri mängumaale. Mitmete allikate väitel ei läbinud luksusmaasturi projekt aga viimast heakskiiduvooru. BMW pole samas G74 olemasolu kunagi ametlikult kinnitanud, mistõttu saab rääkida üksnes ootele jäänud arendusprojektist, mitte tühistatud seeriaautost.

G74 ei saanud väidetavalt lõplikku heakskiitu

Sisekoodiga G74 kandnud projekti turuletulek pidi esialgse plaani järgi jääma 2029. aastasse. Praeguse info põhjal on arendus määramata ajaks ootele pandud ning mudeli jõudmine seeriatootmisse näib varasemast märksa ebatõenäolisem.

G74 oleks täitnud BMW valikus seni tühja koha. X5, X7 ja XM pakuvad võimsaid jõuallikaid, kiiret maanteesõitu ja luksuslikku salongi, kuid ükski neist ei ründa otseselt kandilise kere, tugeva maastikutehnika ja aastakümnetega kinnistunud mainega G-klassi. Projekti kirjelduste järgi tahtis BMW seada maastikuvõimekuse mudeli keskseks omaduseks. Seega poleks G74 piirdunud X5-le lisatud kaitseplaatide, kõrgema vedrustuse ja täiendavate sõidurežiimidega.

Elektrilisest Neue Klasse ideest X5 arhitektuurile

Projekt sai väidetavalt alguse konkurentide võrdluskatsest, mille käigus avaldas BMW inseneridele muljet elektriline kastiauto Rivian R1T. Esimene kontseptsioon kasutas Neue Klasse NA5 arhitektuuri, millele toetub ka uus BMW iX3. Sellest variandist valmis raporti järgi täismõõdus disainimudel, kuid pole teada, kas BMW ehitas ka sõitva prototüübi.

Elektriautode nõudluse kasvu aeglustudes viis BMW projekti väidetavalt järgmise põlvkonna X5 ehk G65 CLAR-arhitektuurile. See muudatus avanuks võimaluse pakkuda nii pistikhübriidi kui ka täiselektrilist versiooni ning koondada tootmine Lõuna-Carolinas asuvasse Spartanburgi tehasesse.

Kirjelduste järgi kavandas BMW suure kolmerealise maasturi, mille varustusse pidid kuuluma lai panoraamkatus, tagaosale kinnitatud varuratas ja tavalisest X5-st põhjalikum maastikutehnika. Plaanidesse kuulus ka tagaluugi piirkonda integreeritud istumisvõimalus, mis suunanuks mudeli selgemalt aktiivse eluviisiga ostjale. CLAR-arhitektuuri kasutamine viitab kandevkerele, kuid allikas ei avalda kere tugevduse, vedrustuse, nelikveo ega diferentsiaalilukkude tehnilisi üksikasju.

G-klassi ründamiseks ei piisa kandilisest kerest

Mercedes-Benzi G-klass seab selles segmendis erakordselt kõrge tehnilise lati. Mudel kasutab redelraami, aeglustit ja kolme lukustatavat diferentsiaali. Mercedes-AMG G 63 lisab sellele 4,0-liitrise V8-biturbo, mis arendab 430 kW ja 850 Nm ning kiirendab suure maasturi 0-100 km/h 4,4 sekundiga. WLTP-kütusekulu ulatub 14,7-15,7 l/100 km ja süsinikdioksiidi heide 335-358 g/km.

X5-st lähtuv kandevkere oleks andnud BMW-le eelise maanteel. Selline konstruktsioon soosib väiksemat massi, jäigemat sõitjateruumi, täpsemat juhitavust ja paremat mürasummutust. Tõsiseltvõetavaks maasturiks saamiseks vajanuks G74 siiski pikka vedrustuskäiku, tõhusat põhjakaitset, piisavat kahlamissügavust ja vähemalt ühe teljediferentsiaali lukustust.

Pelgalt kandilisem disain poleks aidanud BMW-l G-klassi maastikuvõimekuse ega mainega võistelda. G74 tegelik võimalus peitunuks teistsuguses retseptis: ühendada X5 juhitavus, Neue Klasse elektroonika ja senistest BMW linnamaasturitest jõulisem maastikutehnika.

Pistikhübriid ja täiselektriline versioon andnuksid mudelile eriti Euroopas selge eristumisvõimaluse. G 63 suur kütusekulu ja CO2-heide rõhutavad, kui keeruline oleks tuua siinsele turule veel üks üksnes suure sisepõlemismootoriga luksusmaastur.