Maanteede ja Rail Balticu jaoks vajatakse uusi karjääre

Kui Eesti asuks täitma oma kohustusi Euroopa Liidu ees ja hakkaks ehitama nii neljarajalisi maanteid kui ka Rail Balticut eesmärgiga need 2030. aastaks valmis saada, siis seisaks me juba mõne aasta pärast silmitsi kohalike ehitusmaavarade defitsiidiga. Et Eestile majanduslikult ning julgeolekuliselt olulised taristuprojektid ellu viia, tuleb juba lähitulevikus avada ehitusmaavarade kaevandamiseks uusi karjääre, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud aruandes. Lisaks tuleks aktiivsemalt pakkuda välja kaevandamisega seotud häiringute leevendamise samme ja kahjude hüvitamist kohalikele elanikele.

„Kruusa, liiva ja paekivi defitsiidist päästaks Eestit vaid suutmatus Rail Balticu ehitusega pihta hakata ja maanteede ehituse soikumine,“ ütles riigikontrolör Janar Holm aruande tulemusi kommenteerides. „Arvestades Riigikontrolli varasemaid auditiaruandeid, mis osutavad teehoiukavas ehitusinvesteeringute kokkukuivamisele ja raudtee-ehituse venimisele, on ka selleks päris suur tõenäosus. Kuid isegi sel juhul on selge, et seni kasutatavad karjäärid hakkavad ammenduma ja vaja on avada uusi.“

Eesti on lubanud 2030. aastaks kõrgendatud nõuetega valmis ehitada Tallinna-Tartu-Luhamaa ning Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed. Maanteede ehitamiseks sobilikku kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi leidub valdavalt ainult Harjumaal asuvates lubjakivimaardlates, mille praegu kaevandatavat varu jätkub maksimaalselt 2026. aastani. Kriitilisel tasemel on ka Pärnu- ja Raplamaal asuvad liiva- ja kruusavarud – sealsed praegu kaevandatavad varud ammenduks suurte taristuprojektide, eeskätt Rail Balticu raudteetrassi ehitamise korral samuti enne 2030. aastat. Ainuüksi Rail Balticu raudteetrassi ehitamine, kui see peaks algama, tõstaks ehitusmaavarade vajadust rohkem kui 2,3 miljoni kuupmeetri võrra aastas perioodil 2023–2028 võrrelduna 2022. aasta mahuga. Kui 2022. aastal kasutatakse ligikaudu 9 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavara, siis aastaks 2027 kerkiks see maanteede ja raudteede ehituse mõjul 13 miljoni kuupmeetrini aastas.

Riigikontroll leiab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) peaks välja töötama alternatiivsed lahendused ehitusmaavarade asendamiseks juhul, kui kohalikud karjäärid ei peaks mingil põhjusel vajadusi katma või nende avamine peaks venima. Ka tuleks ministeeriumil hinnata karjääride ammendumise ja uute avamise venimise võimalikke mõjusid. Kuigi ministeerium on teadlik, et suurte taristuobjektide rajamise korral kasvaks lähiaastatel vajadus ehitusmaavarade järele võrreldes varasemate aastate kaevandamismahtudega hüppeliselt, pole ta seni selleks olukorraks piisavalt valmistunud.

Tuleks täpsemalt selgeks teha, mil määral on ehitusmaavarade kaevandamise vajadust võimalik vähendada alternatiivsete ehitusmaterjalide, näiteks kaevandamis-, ehitus- ja lammutusjäätmete, samuti uute tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega. Vaja oleks ühtlasi hinnata, milliseks kujunevad sellisel juhul suurte taristuprojektide ehitushinnad.

Kuigi kohalike ehitusmaavarade puudujääki saab leevendada ka neid importides, tõstaks see võrreldes kohalike maavarade kasutamisega objektide maksumust järsult. Ehitusmaavara importimisel võib mainitud suurte taristuprojektide ehitusmaksumus suureneda isegi kuni 40%, viitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangud. Seda tingimusel, et neljarajaliste maanteede ja Rail Balticu ehitus edeneb võetud tähtaegade kohaselt ning samal ajal ei õnnestu uusi kohalikke karjääre piisaval hulgal ja piisavalt kiiresti kasutusele võtta. Seetõttu on oluline ennekõike pöörata tähelepanu kohalike kaevandamis­võimaluste optimaalsele kasutamisele.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et varude kasutamise võimalused ei ole täpselt teada ning varustuskindluse hindamine on seetõttu raskendatud. Suurem osa Eesti ehitusmaavara varust on arvele võetud nüüdseks kehtivuse kaotanud uuringukorra ja sellest tulenevate kvaliteedinõuete alusel. Osa omal ajal aktiivse tarbevaruna arvele võetud maavaradest ei pruugi olla tegelikult kaevandatavad (looduskaitselistel vms põhjustel) ja seetõttu võib olla kaevandamiseks sobivat varu arvestatud tegelikust suuremana. Keskkonnaamet tugineb kaevandamislubade menetlemise käigus varustuskindluse hindamisel minevikus kaevandatud ehitusmaavara kogustele ja küsib MKMi arvamust riigi huvi kohta vaid siis, kui eeldab mõnes piirkonnas ehitusmaavarade tulevikunõudluse võimalikku hüppelist muutust.

Riigikontrolli hinnangul ei ole enam piisavalt põhjendatud varustuskindluse hindamise eeldus, et ehitusmaavara maksimaalne veokaugus peab jääma 50 kilomeetri piiresse. Kujunevas ehitusmaavarade puuduse olukorras oleks mõistlik arvestada sellest kaugemal asuvaid varusid ja nende mõju varustuskindluse tagamisele.

Keskkonnaministeeriumil tuleks välja töötada kaevandajate suhtes süsteemne lähenemine, et avatud ja avatavad karjäärid saaksid optimaalse ning kokkulepitud aja jooksul ammendatud ning kiiresti korrastatud. Ühtlasi tuleks senisest enam tegutseda selle nimel, et leevendada karjääriga seotud häiringuid ja et häiringud oleksid võimalikult lühiajalised. Häiringute vähendamiseks on Eestis kasutatud ka head praktikat, kus on kokku lepitud näiteks karjääri tööaja piiramine, karjääri väljaveoteede regulaarne puhastamine ja pesemine, samuti tolmuseire. Ühtlasi pakuks see selget ajalist perspektiivi ja selgust omavalitsuse ja kohalike elanike jaoks ning aitaks leevendada vastuseisu kaevandustegevustele.

Senisest rohkem tuleks Keskkonnaministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tegeleda huvide tasakaalustamisega. Uute karjääride avamine nõuab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt ja omavalitsustelt senisest märksa ulatuslikumat ja tõhusamat koostööd. Karjääri rajamise eelsete kaevandusloa konsultatsioonide käigus tuleks leida kõige mõistlikumad lahendused, kuulates ära kohapealsed sisulised ja konstruktiivsed ettepanekud. Üks võimalus oleks maksta hüvitist neile, keda häiringud enim mõjutavad. Omavalitsuste huvi uute karjääride avamise vastu saaks suurendada kaevandamisõiguse tasu kaudu. Vaja oleks luua tagatised, et riik ei peaks ise kulutama raha karjääride korrastamisele, näiteks kaevandusettevõtja pankroti korral. Need sammud aitaks loodetavasti kaasa, et karjääride avamise otsustamise ja kaevandamisloa menetluse otsustamise protsessis ei avalduks mittekonstruktiivne nn mitte-minu-naabrusse-sündroom.