Tolmukoristusest on kasu seda vaid õigesti tehes

Iga-aastane tänavate kevadpuhastus on hädavajalik, kuid see on tulemuslik vaid siis, kui kasutatakse õigeid võtteid. Tänavapuhastuses on oluline järgida elanike tervise ja keskkonnakaitse vaatest olulisi põhimõtteid.

„Ehkki Eestis on õhukvaliteet üldiselt hea, halveneb kevadel linnaõhu kvaliteet märgatavalt. Oma rolli mängivad selles ka liiga hilja alustatud koristustööd ja valed tänavapuhastamise võtted,” ütleb kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Reet Pruul.  „Näiteks aitab koristamiseelne tolmu niisutamine vähendada õhus lendlevate osakeste hulka ning takistab nende levikut,“ annab ta soovituse.  

Täiskasvanu hingab korraga sisse kuni 10 miljonit väikest osakest, kuid saastunud õhus võib see hulk olla oluliselt suurem. Eriti ohtlikud on alla 2,5 mikromeetrise läbimõõduga osakesed, sest need võivad läbida suuri vahemaid ja jääda õhku lendlema pikaks ajaks. Sattudes vereringesse ja tungides organismi, võivad nad põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi, sealhulgas ka südameinfarkti, insulti ja kopsuhaigusi. Kui inimesel on soodumus veresoonkonna haigustele, jalutab lastega, tegeleb jooksmise või muu aktiivse tegevusega, on soovitav vältida kõrge liiklussagedusega teid-tänavaid. 

„Saame igal kevadel ka signaale selle kohta, et siin-seal kasutatakse puhastamise ettekäändel lehepuhureid. Lehepuhurite kasutamisel sellistel eesmärkidel on keelatud, sest see ei täida kahjuks eesmärki. Tolmu puhutakse lihtalt ühest kohast teise ning lennutatakse õhku, kus tolm seguneb heitgaaside ja peenosakestega, moodustades tervise jaoks veel ohtlikuma kokteili,” selgitab Pruul. 

Nähes lehepuhuri kasutamist tolmu koristamiseks, tuleks sellest teavitada kohalikku omavalitsust ning pealinnas Tallinnas Munitsipaalpolitseid, kellel on õigus teostada järelevalvet puhastustööde üle vastavalt kehtivatele heakorra eeskirjadele. 

„Kohalikud omavalitsused peaksid investeerima tänavapuhastusesse ja kasutama selleks efektiivseid meetodeid, mis vähendavad õhusaastet ning kaitsevad elanike tervist,” märgib Reet Pruul. „Lisaks saab igaüks meist panustada sellesse, et linnaruumi tekiks vähem tolmu. Õigeaegselt vahetades välja naastrehvid, eelistades võimalusel jalgratast, jalutuskäiku või ühistransporti autosõidule. Nii tekib vähem heitgaase ja vähem peenosakesi.” 

„Kevadised tolmuepisoodid on suuresti põhjustatud talve jooksul naastrehvide kulutatud teekatte osakeste lendumisest,“ kinnitab ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets. “Autojuhtidel, kes liiguvad peamiselt linnaruumis, tasub kindlasti mõelda sellele, kas on igapäevasteks sõitudeks just naastrehvid vajalikud. Erinevates uuringutes on leitud, et lisaks suuremale õhusaastele kulutab naastrehvide kasutamine kulutab märkimisväärselt ka teekatet ning võib teekatte planeeritud eluiga vähendada kuni poole võrra.“

Lisaks tolmule võivad tõsiseid terviseprobleeme astmaatikutele põhjustada õitsema hakkavad taimed, sealhulgas ka puud, näiteks õitseb praegu lepp. Kliimaministeeriumi tellitava ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse teostatava riikliku õhukvaliteedi, sh õietolmu taseme, reaalaja seireandmetega saab tutvuda veebilehel https://õhuseire.ee, Tallinnas ka ühendministeeriumi (Suur-Ameerika 1) fuajees olevalt ekraanilt ja Liivalaia tänava seirejaama küljes olevalt ekraanilt.