Kas kohustuslik liikluskindlustus ohjeldaks tõuksijuhtide ülbust?

Kui esmapilgul võiks arvata, et lohakad tõuksijuhid, kes näiteks liialt kihutavad, vigastavad ainult iseennast, siis statistika lükkab selle arvamuse ümber. Vigastatakse nii teisi inimesi kui ka autosid: umbes kümnel korral on jalakäija pihta saanud ning kokkupõrkeid teiste sõidukitega on olnud tänavu 21.

Transpordiameti andmeil on kergliikurjuhi osalusel juhtunud tänavu kokku 164 liiklusõnnetust, milles on viga saanud 170 inimest. Valdavalt siis tõukeratturid ise. Kui varem sümboliseeris tõuksil kimamine justnagu boheemlikku, samas edumeelset vabadust, siis nüüdseks on paljude tõuksijuhtide süüdimatus tekitamas üha rohkem aheldavaid reegleid. Ühtlasi näitab see, et õigus pole olnud liikluspsühholoogidel, kes autodega huligaanitsemist ja kiiruse ületamist on põhjendanud anonüümseks jäämisega.

Tõuksil hoolimatu kimaja isik on kaugelt äratuntav, kuid see pole hoogu pidurdanud. Tõenäoliselt kehtestatakse aga tõukside osas tulevikus sundliikluskindlustus nagu autode puhul, sest praegu tuleb kahju selle põhjustajal endal kinni maksta, samas võib kahju ulatuda tuhandetesse eurodesse. Kui näiteks mõlgitud autol võib kasko kahju katta, nõutakse see hiljem ikka tõuksijuhilt sisse. Võib-olla saab just sundkindlustusest tõuksijuhte pidurdav hoob. Seda enam, et laenutuse hind peaks tõusma.