Audi taastas 1935. aasta Auto Union Lucca rekordiauto

Audi Tradition taastas Auto Union Lucca rekordiauto, millega Hans Stuck 1935. aastal saavutas Itaalia Lucca lähistel tippkiiruseks 326,975 km/h. Uuesti ehitatud Rennlimousine valmis Briti ettevõtte Crosthwaite & Gardiner töökojas ning teeb avaliku debüüdi juulis toimuval Goodwoodi kiirusfestivalil.

Audi lasi ajalooliste fotode ja arhiividokumentide põhjal uuesti ehitada ühe 1930. aastate kuulsama Saksa kiirusrekordite auto. Projekt kestis veidi üle kolme aasta ja valmis 2026. aasta kevadel. Kõik detailid valmistati käsitööna, hulgaliselt töömahtu vajasid voolujooneline kere, kabiinikuppel ja ahenev tagaosa.

Auto pole säilinud originaali restaureering, vaid taasloodud eksemplar. See muudab projekti sisuliselt tehniliseks rekonstruktsiooniks: Audi püüdis taastada auto välimuse ja ajastutruu olemuse, kuid kohandas lahendusi nii, et masin suudaks osaleda tänapäevastel demonstratsioonsõitudel.

Auto Union kavandas 1935. aasta rekordikatset algselt Ungaris Gyóni lähistel, samal teelõigul, kus Mercedes oli varem oma tulemusi parandanud. Ilm sundis meeskonda plaani muutma. Lõpuks leiti sobiv sirge Itaalia Lucca lähedal Firenze–Viareggio maanteel Pescia ja Altopascio vahel. Audi kirjeldab seda lõiku kui ligikaudu viie kilomeetri pikkust, tasast ja peaaegu noolsirget teed.

1935. aasta 15. veebruaril sõitis Hans Stuck Auto Union Luccaga lendstardist miili keskmiseks kiiruseks 320,267 km/h. Mõõteseadmed registreerisid tagasisõidu ühel lõigul tippkiiruseks 326,975 km/h. Selle tulemuse toel nimetas Auto Union autot toona maailma kiireimaks maanteesõidu võistlusautoks.

Rekordiauto põhines Auto Unioni toonastel Grand Prix tehnilistel lahendustel, kuid sai pikema ja aerodünaamilisema kere. Kere lihviti siledaks, kaeti läbipaistva lakiga ning kodarveljed peideti aerodünaamiliste katete alla. Esialgne V16-mootor kasvas ligikaudu viie liitrini ja arendas varases versioonis 343 hj, hiljem 375 hj.

Taasloodud auto kasutab aga Auto Union Type C 1936. aasta kuueliitrist 16-silindrilist kompressoriga mootorit. Audi põhjendab seda sellega, et 6,0-liitrine mootor on visuaalselt 5,0-liitrisega peaaegu eristamatu ning sobib paremini ajalooliste autode kogusse ja demonstratsioonsõitude vajadustega. Uue rekonstruktsiooni mootor arendab 520 hj ehk 382 kW.

Audi märgib, et Lucca sai ka mõne hilisema Avuse võistlusversiooni muudatuse, sealhulgas jahutuse ja ventilatsiooniga seotud lahendusi. Põhjus on praktiline: ilma nendeta koormaksid tänapäevased demonstratsioonsõidud autot termiliselt liiga tugevalt. See on oluline täpsustus, sest projekt ei taotle olla museaalne ajakapsel, vaid sõidukõlblik tõlgendus ajaloolisest rekordiautost.

Tehnilised andmed aga on muljetavaldavad ka nüüd. Auto pikkus 4570 mm, kõrgus 1200 mm, laius 1700 mm ning teljevahe 2800 mm. Tühimass 960 kg ning tuuletunnelis mõõdeti rekonstruktsiooni õhutakistusteguriks 0,43.

Auto Union Lucca ei too Audile müüginumbreid, kuid tugevdab margi tehnoloogilist järjepidevust. 1930. aastate Auto Union oli Audi, DKW, Horchi ja Wandereri ühendus ning nelja rõnga märk sündis just sellest struktuurist. Lucca rekordiauto näitab, et brändi insenerilugu ei alanud hiljutise quattro või elektriautode ajastuga, vaid palju varem.

Audi esitleb taastatud Luccat esmalt Itaalias ning seejärel Goodwoodi kiirusfestivalil 9.–12. juulil, kus auto peaks tegema esimese avaliku liikuva etteaste. See asetab rekonstruktsiooni õigesse konteksti: mitte staatilise muuseumiesemena, vaid osana elavast autospordipärandist.