• 
• 

Vene autotööstuse tähelend ei saa kuidagi starditud

Moskvitši M70 ja M90 saabusid turule suure ambitsiooniga: uus M-seeria, turbomootorid, rikkalik varustus ja ilmselt ka piisav annus nostalgiat, panemaks ostjaid kassasabas pisaraid pühkima. Tegelikkus aga lajatas täiega. Aprillis müüs bränd kokku vaid 106 autot, mis on isegi hellalt öeldes tagasihoidlik tulemus turul, kus Haval liigutas samal kuul 16 493 autot.

Nostalgiaga saab reklaami teha, turuosa mitte alati

Autopotoki andmetel müüs Moskvitš aprillis 68 M70 ja 38 M90 linnamaasturit. Kokku teeb see 106 autot. Märtsis ulatus sama kahe mudeli tulemus 162 autoni, seega langes müük juba esimesel täiskuul, mil mudelid pidanuks just hoogu koguma.

See on eriti elegantne saavutus, sest Moskvitš ei tulnud turule tühja konfiguratsioonilehega. M70 ja M90 pakuvad suuri ekraane, panoraamkatust, nutitelefoni ühendamist, M90 puhul istmete ventilatsiooni ja nelikvedu. Teisisõnu sai ostja kõike seda, mida tänapäeva linnamaasturis oodatakse, välja arvatud üks detail: tungiva soovi see auto päriselt ära osta.

Tehnika on Hiinast, müügimaagia jäi ilmselt tolli taha

Interfaxi järgi kasutab Moskvitš M70 1,5- ja 2,0-liitriseid mootoreid, seitsmekäigulist märgsiduritega robotkäigukasti või üheksakäigulist automaatkäigukasti. M90 saab 2,0-liitrise mootori ja automaatkäigukasti. Sama allikas märgib otse, et M70 põhineb MG HS-il ning M90 MG RX9/QS-il, mõlemad tulevad SAIC-i tehnilisest maailmast. Seega Venemaal pannakse masin suurtest juppidest kokku ja kogu lugu.

Euroopa mõõtkavas kõlab see tuttavalt. Kui auto kasutab olemasolevat Hiina platvormi, turbomootorit ja rikkalikku varustust, peab hind olema väga terav või bränd väga tugev. Moskvitš valis ilmselt kolmanda tee: nõuda premium-lähedast raha ja loota, et ostja tõlgendab vana nime uuteks väärtusteks. Turg tõlgendas vastu.

Hind teeb nalja, aga ostja vist ei naera

Vene allikad kirjutavad, et tootja soovituslik hind algas M70 puhul 3 099 000 rublast ja M90 puhul 4 199 000 rublast, see tähendab ligikaudu 37 000 eurot M70 ja 50 200 eurot M90 eest. Isegi kui mõni edasimüüja pakkus M90 sularaha eest 3 425 000 rublaga, jäi see umbes 40 900 euro kanti.

Selle raha eest saab ostja Venemaa turul valida ka juba tuntud Hiina brände, millel on tugevam müügivõrk, suurem nähtavus ja vähem vajadust seletada, miks auto näeb välja nagu MG, kõlab nagu MG, aga kannab Moskvitši logo. Rebränding võib töötada, kui hind on kirurgiliselt täpne. Siin näib skalpell kukkunud põrandale.

Konkurendid ei pidanud isegi pingutama

Aprillis müüs Venemaa uute sõiduautode turg 117 500 autot. Haval müüs neist 16 493, Geely 6800 ja Belgee 5700. Moskvitši M70 ja M90 106 autot moodustasid selle tausta kõrval pigem statistilise köhatuse kui mudelirünnaku.

Veel valusam on Moskvitši enda ambitsioon. TASS kirjutas märtsis, et tehas plaanis 2026. aastal müüa vähemalt 10 000 M70 ja M90 linnamaasturit. Selleks peaks bränd müüma keskmiselt umbes 833 autot kuus. Aprilli 106 autot täitsid sellest kuutempost umbes 12,7 protsenti. Teisisõnu ei jäänud Moskvitš plaanist natuke maha, vaid saatis sellele postkaardi teisest ajavööndist.

Euroopa vaates pole siin midagi eksootilist

Euroopa ostjale pole Moskvitši juhtum tehniliselt üllatav. Sama loogikat näeb ka siin: kui uus või taastatud bränd toob turule Hiina päritolu linnamaasturi, peab ta pakkuma midagi väga selget. See võib olla hind, garantii, tarkvara, laadimisvõime, erakordselt hea kandevkere dünaamika või tugev disain. Lihtsalt suur ekraan ja panoraamkatus enam ei päästa. Need on 2026. aastal sama haruldased nagu rehvid auto all.

M70 ja M90 suurim probleem pole paberil tehnika. 2,0-liitrine turbomootor, automaatkäigukast ja nelikvedu ei kõla halvasti. Probleem on positsioneerimine. Moskvitš tahab olla kodumaine, aga seisab SAIC-i tehnilisel vundamendil. Ta tahab kõlada nostalgiliselt, aga müüb kaasaegset Hiina linnamaasturit. Ta tahab mängida massiturul, aga hind tõuseb segmendi tugevamate tegijate kõrvale. Sellest sünnib auto, millel on kõik vajalikud koostisosad, kuid mille retsept maitseb turule veidi nagu eilne pressiteade.

Kõige karmim number pole 106

106 autot ühes kuus näeb halb välja, kuid veel karmim on trend. M-seeria alustas märtsis 162 autoga ja kukkus aprillis 106 peale. Tavaliselt toob uue mudeli algus uudishimu, salongiliikluse ja esimesed entusiastid. Kui langus saabub nii kiiresti, tähendab see, et uudishimu aurustus enne, kui müügimehed jõudsid kohvimasina tööle panna.

Moskvitš võib olukorda parandada allahindluste, riigitellimuste, agressiivse liisingu või ärikliendile suunatud müügiga. Aga jaemüügi tasandil on sõnum selge: ostja ei karju M70 ja M90 järele. Ta vaatab Havalit, Geelyt, Cheryt, Belgeed ja teisi ning küsib täiesti ebapatriootilise küsimuse: miks peaksin maksma Moskvitši märgi eest, kui saan tuntuma Hiina originaali või tugevama konkurendi?

Tehniline lühikokkuvõte
Aprillis müüs Moskvitš 68 M70 ja 38 M90 linnamaasturit, kokku 106 autot.
Märtsi tulemus oli 162 autot, seega langes M70 ja M90 müük kuuga ligikaudu kolmandiku.
M70 kasutab 1,5- või 2,0-liitrist turbomootorit, robotkäigukasti või üheksakäigulist automaatkäigukasti.
M90 saab 2,0-liitrise mootori, automaatkäigukasti ja nelikveo.
Soovituslikud hinnad algasid ligikaudu 37 000 eurost M70 ja 50 200 eurost M90 puhul.