Renault Rafale Presidencial: kui Louis XIV sõidaks hübriidiga

Kui Prantsuse president vajab uut ametiautot, ei piisa lihtsalt suurest mootorist ja peegelsiledaks poleeritud lakist, vaid see masin peab suutma manööverdada läbi protestijate, pidada telefonikõnet ÜRO peasekretäriga ja samal ajal jahutada istmepatja. Sisuliselt peab see olema nagu tank, mis oskab ka Shakespeare’i tsiteerida. Ja siin tulebki mängu Renault Rafale Presidencial – auto, mis on samaaegselt limusiin, soomusmasin ja sisekujunduse installatsioon.

Tavapärane Rafale on juba ise üsna muljetavaldav: 300 hobujõudu, nelikvedu ja disain, mis viitab vaikselt, et ta on intelligentne. Presidendi versioon võtab selle platvormi ja lisab peenemat näputööd. Tulemuseks auto, mis väljast näeb välja nagu elegantne sinine laev, ent mille uste taga peitub varjatud maailm: täpne nagu Patek Philippe ja turvaline nagu Fort Knox.

Auto ei hiilga kroomiga ega paku mesilasele peegelpilti. Selle „presidensiaalsinine“ toon sisaldab eritehnoloogiat, mis vähendab salongi kuumenemist kuni 10 kraadi võrra, et riigipea ei peaks mõtlema, kas seljas olev Hermès’i pintsak liguneb higist märjaks. Poritiibadel särab tagasihoidlik trikoloor ja lipuvarraste kinnitused saab peita, nagu oleks auto ise õppinud etiketti.

Ükski president ei taha istuda sõiduautoks maskeeritud tankis. Seetõttu on soomusmaterjalid kerged, vastupidavad ja nähtamatud. Kere ja vedrustust täiendati selliselt, et lisakilod ei muudaks auto käitumist nagu purjus elevandi oma ning 20-tollised Michelinid ja nelikroolimine aitavad vältida nii kuusehekke kui ka ajakirjanikke.

Tagaiste pole lihtsalt tagaiste. See on kontor, nõupidamiste ruum ja vaikuse tempel. Püreneede must marmor, marqueterie stiilis puit ja käsitsi valmistatud nahksisu kõnelevad omaette keelt. Mitte ühtegi detaili ei ole jäetud juhuse hooleks: isegi niidi värv vastab presidendi kantseleis kasutatavale sinisele. Ja et asi oleks veelgi sümboolsem: seljatoele ilmub ukse avamisel helenduv RF-monogramm.

Kolmepoolne koostöö Renault’, Élysée ja käsitööliste vahel kõlab nagu halvasti juhitav töögrupp. Aga nad tegid selle ära. Ludovic Avenel nikerdas puidu, Minéral Expertise lõikas marmori, Centigon muutis auto kuulikindlaks ja Renault polsterdas kõik kokku ning tulemus on nagu midagi, mida Prantsuse kunstide ja käsitöö muuseum võiks oma fuajeesse panna.