BYD sattus Pentagoni musta nimekirja: elektriautode eduloo kõrval kasvab julgeolekuküsimus

BYD on seni olnud Euroopa autoturul eeskätt ebamugav konkurent: odavam, kiirem, vertikaalselt integreeritum ja tehnoloogiliselt üha veenvam Hiina autotootja. Nüüd on selle kuvandi kõrvale tekkinud palju raskem küsimus. USA kaitseministeerium lisas BYD-i ettevõtete nimekirja, mida Washington peab Hiina sõjaväega seotud ettevõteteks. See ei tähenda automaatselt sanktsioone ega tõesta, et BYD ehitaks Hiina armeele sõjatehnikat. Küll aga tähendab see, et maailma ühe olulisema elektriautotootja ümber on tekkinud ametlik julgeolekukahtlus.

BYD-i jaoks ei ole see halb uudis ainult seetõttu, et USA kaitseministeerium võib tulevikus piirata koostööd nimekirja kantud ettevõtetega. Probleem on laiem. BYD ei ole enam lihtsalt autotootja. Ta on akude, jõuelektroonika, tarkvara, andmete, laadimistehnoloogia ja üleilmsete tarneahelate ettevõte. Just sellised ettevõtted satuvad üha sagedamini julgeolekuasutuste tähelepanu alla, sest tänapäeva auto ei ole enam ainult transpordivahend, vaid ühendatud andmeplatvorm.

Mida Pentagon BYD-i kohta tegelikult väidab?

USA kaitseministeeriumi 1260H nimekiri on mõeldud Hiina ettevõtete tuvastamiseks, mida Washington peab Hiina sõjalise moderniseerimisega seotud üksusteks. BYD-i puhul ei ole avalikus dokumendis esitatud väidet, et ettevõte toodaks rakette, tanke või relvasüsteeme. Väide on teistsugune ja poliitiliselt palju ebamugavam.

Pentagoni põhjendus ütleb, et BYD on otseselt ja kaudselt seotud Hiina riikliku varade järelevalve süsteemiga SASAC ning kaudselt seotud Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumiga MIIT. Lisaks nimetab USA kaitseministeerium BYD-i sõjalis-tsiviilse lõimumise panustajaks, sest ettevõte olevat seotud MIIT-iga ja asuvat või olevat seotud sõjalis-tsiviilse lõimumise ettevõtlustsooniga.

See sõnastus on tähtis. Washington ei väida üksnes, et BYD on Hiina riigi lähedal, sest Hiinas on peaaegu kõik suured strateegilised ettevõtted mingil määral riigiga seotud. USA väide on, et BYD-i tehnoloogiline, tööstuslik ja institutsionaalne asend võib aidata kaasa Hiina kaitsetööstuslikule võimekusele.

Avalike andmete põhjal tuleb siiski märkida, et tõendipakett on piiratud. Pentagon esitab järelduse, kuid ei ava detailselt kogu luure- või menetluslikku materjali, millele see tugineb. Seetõttu on tegemist riikliku julgeolekuhinnanguga, mitte kohtus lõpuni läbi vaieldud faktikogumiga.

BYD eitab süüdistust

BYD on Reutersile öelnud, et ettevõte on kindlalt vastu enda nimetamisele sõjalise ettevõttena ning kasutab oma õiguste ja huvide kaitsmiseks võimalikke halduslikke ja õiguslikke vahendeid. See on ootuspärane reaktsioon. Nii suur börsiettevõte ei saa lihtsalt vaikides leppida sildiga, mis võib mõjutada investoreid, koostööpartnereid, riigihankeid ja avalikku mainet.

Oluline on ka see, et 1260H nimekiri ei ole klassikaline sanktsiooninimekiri. BYD ei muutu selle tõttu üleöö Euroopas või Eestis keelatud automargiks. BYD võib jätkuvalt autosid müüa, esindusi avada ja kliente teenindada. Kuid julgeolekupoliitikas töötavad sellised nimekirjad sageli esimese hoiatusmärgina. Kõigepealt tuleb nimekiri. Siis tulevad hankepiirangud. Seejärel hakkavad pangad, kindlustajad, riigiasutused ja äripartnerid küsima, kas võimalik tehnoloogiline ja poliitiline haavatavus on väärt seda kokkuhoidu, mida odavam või atraktiivsem Hiina toode pakub.

Miks BYD erineb tavalisest autotootjast?

BYD-iga seotud julgeolekuküsimused ei tulene üksnes ettevõtte Hiina päritolust. Need tulenevad sellest, mida BYD täna kontrollib.

Ettevõte toodab autosid, akusid, jõuelektroonikat ja mitmeid võtmekomponente ise. See vertikaalne integratsioon on olnud BYD-i suurim konkurentsieelis. Euroopa ja Ameerika autotootjad peavad ostma kallist akutehnoloogiat, pidama läbirääkimisi tarnijatega ja kohanema aeglase tööstusliku pärandiga. BYD ehitab suure osa väärtusahelast ise. See teeb ta odavamaks, paindlikumaks ja strateegiliselt palju olulisemaks.

Tänapäeva elektriauto ei ole ainult aku ja kere. See on tarkvaraliselt juhitud süsteem, mis kogub andmeid, kasutab kaameraid, radareid, mobiilset ühendust, navigatsiooni, kaugdiagnostikat ja õhu kaudu tehtavaid tarkvarauuendusi. Selline auto võib olla tarbijale mugav. Riigi julgeolekuasutusele võib see olla probleem.

Kui sõiduk vahetab tootjaga pidevalt diagnostika-, kasutus- ja asukohaandmeid ning saab regulaarselt kauguuendusi, ei ole see enam ainult transpordivahend, vaid osa digitaalsest taristust. Küsimus ei ole ainult selles, kas konkreetne auto on hea või halb. Küsimus on selles, kes kontrollib andmeid, kus neid töödeldakse ja millise riigi jurisdiktsioonis asub tootja.

USA ühendatud sõidukite regulatsioonid näitavad, et Washington ei käsitle Hiina autode probleemi enam ainult tööstuspoliitika või impordikonkurentsi küsimusena. Fookus on liikunud tarkvarale, ühenduvusele, andmevoogudele ja kaugjuurdepääsule. See muudab BYD-i juhtumi autouudisest laiemaks tehnoloogia- ja julgeolekuteemaks.

Euroopa vaatab BYD-i seni peamiselt majandusliku ohuna

Euroopa Liit ei ole BYD-i käsitlenud samas raamistikus nagu USA kaitseministeerium. Euroopa põhiküsimus on seni olnud konkurents ja subsiidiumid. Euroopa Komisjon leidis, et Hiina elektriautode väärtusahel saab ebaõiglaseid riiklikke toetusi, mis kahjustavad Euroopa tootjaid. BYD-ile määrati madalam lisatoll kui mõnele teisele Hiina tootjale, kuid 17-protsendiline määr näitab siiski, et Brüssel ei näe Hiina elektriautode edu ainult parema inseneritöö tulemusena.

See on BYD-i ümber kujunenud vaidluse esimene tasand: majanduslik surve. Hiina tootja tuleb Euroopasse hinnaga, millele Euroopa tööstus ei suuda ilma valusa ümberkorralduseta vastata.

Pentagoni nimekiri lisab teise tasandi: julgeoleku. Nüüd ei ole küsimus enam ainult selles, kas BYD on liiga odav. Küsimus on selles, kas BYD-i tehnoloogiline ökosüsteem võib muutuda Euroopa jaoks strateegiliseks sõltuvuseks.

See ei tähenda, et Euroopa peaks kopeerima Ameerika poliitikat. Euroopa autoturg, tööstus ja tarbijahuvid on teistsugused. Kuid oleks naiivne arvata, et Washingtoni hinnang ei mõjuta ka Euroopa arutelu. Kui USA kaitseministeerium käsitleb BYD-i sõjalis-tsiviilse lõimumise võimaliku osana, ei saa Euroopa piirduda ainult küsimusega, mitu eurot on Hiina elektriauto odavam kui Volkswagen, Renault või Peugeot.

Eesti vaatenurk: see ei ole enam kauge Ameerika vaidlus

BYD ei ole Eesti jaoks abstraktne Hiina nimi. Mark on siin turul olemas, mudelid on müügil ja ettevõte on sisenenud Balti regiooni täpselt nii, nagu suured autotootjad seda tegema peavad: ametliku esindusvõrgu, kampaaniate, proovisõitude ja järjest laiema mudelivalikuga.

Eesti ostja jaoks on BYD-i pakkumine lihtne ja loogiline. Auto on sageli konkurentsivõimelise hinnaga, varustus on rikkalik, garantii mõjub turvaliselt ja elektriline jõuülekanne on BYD-i enda tugevaim külg. Kui inimene ostab pereautot, ei mõtle ta esimese asjana USA kaitseministeeriumi 1260H nimekirjale. Ta vaatab hinda, sõiduulatust, garantiid ja kuumakset.

Riik, omavalitsus või kriitilise taristu ettevõte ei saa aga enam nii kitsalt vaadata. Kui sõidukid lähevad politsei, päästeameti, kaitsevaldkonna, energiataristu, sadamate, lennujaamade või mõne muu tundliku sektori kasutusse, muutuvad päritolu, tarkvaraline kontroll ja andmetöötlus oluliseks. Sama kehtib laadimisvõrgu, akusalvestite ja andmeplatvormide kohta.

BYD-i tugevus on just nimelt see, et ta suudab pakkuda terviklikku tehnoloogilist ökosüsteemi. Julgeoleku vaatest võib sama tugevus muutuda sõltuvuseks. Kui üks tootja kontrollib sõidukit, akut, tarkvara, ühenduvust ja osa teenuseplatvormist, ei ole küsimus enam ainult autos. Küsimus on tehnoloogilises ligipääsus ja kontrollis.

Kas BYD kujutab endast julgeolekuriski?

Avalike andmete põhjal ei saa väita, et iga BYD-i auto on julgeolekuoht. Selline väide oleks liiga lihtne ja faktiliselt nõrk. Samuti ei saa väita, et BYD on tavaline autotootja, kelle puhul piisab ainult hinnakirja ja garantiitingimuste lugemisest. Ka see oleks naiivne.

Õige järeldus on ebamugavam. BYD on tehnoloogiliselt tugev Hiina ettevõte strateegilises sektoris, mille suhtes USA on nüüd ametlikult sõnastanud julgeolekukahtluse. Ettevõte eitab seda. Euroopa keskendub praegu rohkem subsiidiumidele ja tööstuspoliitikale. Tarbija näeb head hinda. Julgeolekuasutus näeb andmeid, tarkvara, akusid, tarnijaid ja Hiina riigi mõjuvõimalust.

Need ei ole üksteist välistavad tõed. Kõik võivad korraga õiged olla.

See teebki BYD-i juhtumi keeruliseks. Kui ettevõte oleks tehnoloogiliselt nõrk, ei oleks küsimus nii terav. Kui autod oleksid halvad, lahendaks turg probleemi ise. Kuid BYD on just piisavalt tugev, odav ja kiiresti kasvav, et tema edu ei saa enam käsitleda ainult ärilise nähtusena.

Mida peaks Euroopa tegema?

Euroopa probleem on see, et ta vajab odavamaid elektriautosid, kuid ei taha ärgata kümne aasta pärast teadmisega, et tema transpordiandmed, akutarneahelad ja sõidukitarkvara sõltuvad riigist, mida ta ise nimetab süsteemseks rivaaliks.

Lahendus ei saa olla lihtne loosung, et kõik Hiina autod tuleb keelata. See oleks kallis, poliitiliselt keeruline ja tähendaks tarbijale tõenäoliselt kõrgemaid hindu. Sama rumal oleks teeselda, et tegemist on ainult vaba turu küsimusega. Kui auto on ühendatud, tarkvaraline ja pidevalt andmeid vahetav, on see osa palju laiemast digitaalsest taristust.

Euroopa vajab vähemalt kolme asja. Esiteks peab olema selge, kus kogutakse ja töödeldakse sõidukiandmeid. Teiseks peavad avaliku sektori ja kriitilise taristu sõidukihanked sisaldama päritolu, tarkvara ja kaugjuurdepääsu riskihinnangut. Kolmandaks tuleb eristada tavatarbija autot ja riiklikult tundliku kasutusega sõidukit. Eraklient võib valida hinna ja varustuse järgi. Riik ei tohiks seda luksust endale lubada.

Siia kuulub ka lihtne, kuid seni liiga vähe küsitud küsimus: millised sõiduki funktsioonid töötavad tootja pilveteenuste kaudu, milliseid andmeid kogutakse, millal neid edastatakse ja kas riiklikult tundlikus kasutuses on võimalik osa ühendatud teenuseid välja lülitada? Ilma selliste vastusteta jääb julgeolekuarutelu liiga üldiseks.

BYD-i edu ei kao, kuid küsimused muutuvad karmimaks

BYD on liiga suur ja tehnoloogiliselt liiga konkurentsivõimeline, et selle ümber tekkinud vaidlus lõppeks lihtsa boikoti või poliitilise loosungiga. Ettevõte jätkab laienemist Euroopas, ehitab tootmisvõimekust lähemale tarbijale ja püüab end positsioneerida mitte Hiina riskina, vaid globaalse autotootjana. Just see teebki loo keeruliseks. BYD-i autod ei ole karikatuursed odavtooted. Need on päriselt konkurentsivõimelised autod.

Mida paremaks Hiina auto muutub, seda suuremaks muutub poliitiline küsimus. Odav halb auto ei ohusta kedagi peale omaniku närvide. Odav hea auto muudab turgu. Odav hea ühendatud auto võib muuta sõltuvussuhteid.

Pentagoni nimekiri ei tõesta BYD-i süüd. Küll aga lõpetab see mugava ajajärgu, kus Hiina elektriautot sai käsitleda ainult hinna, aku ja sõiduulatuse kaudu. BYD-i puhul tuleb nüüd küsida ka seda, kes seisab tehnoloogia taga, millise riigi huvides see ökosüsteem lõpuks töötab ja kui palju strateegilist mugavust on Euroopa valmis odavama kuumakse vastu ära andma.