Riik toetab transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimist
Ligikaudu 99 protsenti Euroopa Liidu piiriülestest kaubavedudest on endiselt seotud paberdokumentidega. Euroopa Komisjoni uuring näitas, et veodokumentide digitaliseerimine aitaks väikestel- ja keskmistel ettevõtetel säästa aastas kuni 60 protsenti halduskuludest. Toimiv e-veoselehe teenus aitaks oluliselt kokku hoida kõikide osapoolte aega ning hõlbustaks ühtlasi ka riigipoolset kontrolli- ja järelevalvetegevust.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul vajab transpordi- ja logistikasektor digipööret ning riigipoolse toetuse eesmärk on sellele hoogu juurde anda. „Kogu majandus liigub üha enam reaalajas liikuva andmevahetuse poole ja logistikasektoril on sellest enim võita. Teenusearenduse tulemusena oleks võimalik andmeid kontrollida reaalajas ja masinloetavalt. Nii väheneb transpordi- ja logistikaettevõtete halduskoormus, hoitakse kokku kulusid ja on võimalik turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida läbi riigi territooriumi sõitvate veokite vajalikke andmeid,“ selgitas Järvan.
Läbiviidud taotlusvooru raames taotleti toetusi 1,2 miljoni ulatuses ning EASi ja KredExi ühendasutus otsustas toetada kokku 6 projekti. Ühe projekti maksimaalne toetusumma võis olla 200 000 eurot. Projektide elluviimise tulemusena valmivad kaasaegsed andmevahetusplatvormid, mis loovad paberivaba, reaalajas jälgitava ning erinevatele osapooltele kättesaadava andmevahetusteenuse logistikasektorile. Projektid valmivad 2024. aastal. Seejärel planeeritakse toetada transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestumisi valmivate e-veoselehe andmevahetusteenusega.
„Transpordiinfo digitaliseerimisel on mõju kõikidele majandusharudele, kuid suurim otsene mõju on loomulikult transpordisektorile. Logistika efektiivsusest otseselt sõltuvad aga ka tööstus- ja kaubandusettevõtted,“ lisas Järvan.
Tegevust rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Ootamatu lõpuga liiklusraev
"Pedagoog" oli oma õpetamise protsessi niivõrd süvenenud, et unustas oma peamise ülesande, autojuhtimise, sootuks. Kui reaalsus endast lõpuks märku andis, oli paraku juba liiga hilja. Omad vitsad peksavad, nagu ütleb vanasõna....
Vaata, mis juhtub, kui bemmivennal klemm kokku jooksutada
See võib olla ka puhas väikese **** probleem - ikkagi nii vana auto ja pealegi veel seda marki, mida ei tohi nimetada, vastasel korral oled nõrk, vaena ja peaksid otsima kust oma elu uuesti otsast alustada. Võib-olla läks show veel ka edasi, lihtsalt kaameraga auto liikus teises suunas....
Hirm oli juba kaugele kuulda
Selline The Final Testinationi tunne, kus näed saatust tulemas, kuid mitte midagi selle vältimiseks ei jõua enam teha. Veoauto juht kas kuulis karjeid väikesest autost või sai ise aru, mis värk seal kohe-kohe juhtuma hakkas ja pidurdas. Mis võinuks olukorra veelgi hullemaks teha....
Inchcape Motors avas Fordi esinduse
Fordi turuosa on hetkel Eestis M1 sõiduautode osas 1% juures ja koos tarbesõidukite müüginumbritega on see veidi üle 2%. Inchcape Motors avas Peetris Läike teel esimese Fordi esinduse, mis hõlmab müügisaali ja järelteenindust. Lisaks avatakse teises kvartalis Tartus müügisaal ja teenindus ning 2025. aastal on Tallinna oodata täiesti uut Fordi...
Autoklaasi parandades saab vähendada oma CO2-jalajälge
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel hüvitati mullu 29 000 klaasikahju vabatahtliku sõidukikindlustusega, mille kogukahju oli 17 miljonit eurot. Kõige rohkem oli klaasikahjusid kevadel, märtsist kuni maini, kui hüvitati üle 3000 kaskojuhtumi kuus. Liikluskindlustuse fondi kahjukäsitluse juhi Toomas Pajo hinnangul parandatakse Eestis vaid kümnendik autoklaase, enamik klaase vahetatakse uute vastu. „Kui klaasiparandusest...