Venemaa leidis lõpuks AI-liiga, kus saab end võrdsena tunda

Niisiis, oleme Venemaast jälle täiesti valesti aru saanud. Samal ajal kui siinpool piiri valmistutakse juhuks, kui idanaaber otsustab oma sõbralikkust taas tankide, rakettide ja „ajaloolise õigluse taastamisega” demonstreerida, ehitatakse Venemaal hoopis inimkonna helget tehnoloogilist tulevikku.

Vähemalt nii selgub Venemaa presidendi administratsiooni asejuhi Maksim Oreškini sõnadest. Tema teatel kuulub Venemaa nüüd Maailma Tehisintellekti Koostööorganisatsiooni ehk WAICO asutajate hulka ning teeb seda loomulikult „võrdse partnerina”. Veelgi enam: Oreškini sõnul kuuluvad Venemaale maailma kõige moodsamad tehisintellektitehnoloogiad, mida suuremeelne Moskva on valmis ka teiste riikidega jagama.

Mitte müüma. Mitte geopoliitilise mõju suurendamiseks kasutama. Jagama. Nagu vanaema jagab sügisel naabritele õunu, ainult et õunte asemel jagatakse ilmselt närvivõrke, mida keegi väljaspool Venemaa ametnike kõnesid veel maailma tehnoloogilise tipuna märganud pole.

Kõige moodsam tehnoloogia, mille olemasolu tuleb uskuda sõna peale

RIA Novosti uudis ei nimeta ühtegi konkreetset Venemaa mudelit, läbimurret, rahvusvahelist võrdlustesti ega toodet, mis Oreškini hiilgavat avaldust kinnitaks. Puuduvad tüütud pisiasjad, nagu mõõdetavad tulemused, sõltumatu hinnang või vähemalt mõne maailma juhtiva AI-labori närviline reaktsioon.

Kõik on palju lihtsam: Vene ametnik ütles, et Venemaal on maailma kõige moodsam tehisintellekt, ja Vene riiklik uudisteagentuur pani selle pealkirja. Teadusliku meetodi seisukohast jääb puudu vaid Vladimir Putini allkirjastatud dekreet, millega gravitatsioon Venemaa territooriumil ajutiselt tühistatakse.

Venemaal on muidugi päriselt olemas tehisintellektimudelid, sealhulgas Sberi GigaChat ja Yandexi lahendused. See pole vaidluse koht. Hoopis teine küsimus on, kas neist piisab, et kuulutada riik maailma tehnoloogiliseks liidriks. Stanfordi 2026. aasta AI Indexi järgi valmistasid USA ettevõtted ja asutused 2025. aastal 59 rahvusvaheliselt märkimisväärseks hinnatud AI-mudelit ning Hiina 35. Venemaad raport maailma juhtiva mudeliarendajana eraldi esile ei tõsta. Maailma kõige moodsam tehnoloogia on seega nähtavasti sedavõrd moodne, et tavapärased rahvusvahelised ülevaated pole veel õppinud seda märkama.

Võrdsete klubi

Sõnapaari „võrdne partner” võib seevastu võtta täiesti tõsiselt. WAICO asutamislepingu allkirjastas 16. juulil 2026 Shanghais kokku 29 riiki:

Alžeeria, Valgevene, Brasiilia, Kambodža, Kamerun, Hiina, Kongo, Kuuba, Etioopia, Indoneesia, Kasahstan, Keenia, Kõrgõzstan, Laos, Lesotho, Malaisia, Mosambiik, Myanmar, Nicaragua, Omaan, Pakistan, Venemaa, Senegal, Serbia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tadžikistan, Usbekistan, Venezuela ja Sambia. Eriti huvitav võrdne partner on Kuuba – riik, kus pole praegu elektritki. Järelikult suudab sealne tehisaru töötada ilma selleta, mis on kahtlemata selline samm edasi, kuhu lääneriigid lähimatel aastakümnetel vaevalt suudavad jõuda.

Tähelepanelik lugeja võib nimekirjast otsida Ameerika Ühendriike, Euroopa Liidu liikmesriike, Ühendkuningriiki, Jaapanit, Lõuna-Koread või Indiat. Otsida võib kaua. Neid seal pole.

See ei tähenda, et kõik nimekirja kuuluvad riigid oleksid tehnoloogiliselt tähtsusetud. Hiina kuulub vaieldamatult maailma AI-liidrite sekka, Brasiilial, Malaisial, Indoneesial ja Lõuna-Aafrika Vabariigil on arvestatav tehnoloogia- ja teadusbaas. Kuid WAICO asutajate nimekiri ei meenuta maailma kõige võimsamate AI-laborite kogunemist. Pigem meenutab see Hiina partnerite, arenguriikide ja lääne juhitud institutsioonidest poliitiliselt kaugemale hoidvate valitsuste koalitsiooni.

Kambodža, Laos, Lesotho ja Nicaragua võivad loomulikult kujundada tehisintellekti tulevikku. Samamoodi võib kohalik korteriühistu asutada kosmoseagentuuri. Juriidiliselt ei takista seda miski ning logo saab tänapäeval tasuta valmis genereerida.

ÜRO peasekretär oli kohal, järelikult peaaegu ÜRO

WAICO ehk World Artificial Intelligence Cooperation Organization on Hiina algatatud sõltumatu valitsustevaheline organisatsioon, mille peakorter rajatakse Shanghaisse. Hiina ametliku kirjelduse järgi hakkab see edendama rahvusvahelist tehisintellektikoostööd ja üleilmset AI-valitsemist ning toetama kasuliku, ohutu ja õiglase tehisintellekti arengut. Organisatsioon lubab järgida ÜRO põhikirja eesmärke.

See ei tee WAICO-st siiski ÜRO organisatsiooni. ÜRO peasekretär António Guterres viibis allkirjastamistseremoonial, kuid kohalviibimine ja organisatsiooni asutamine on kaks eri asja. Pulmas viibiv fotograaf ei muutu samuti automaatselt peigmeheks.

Hiina kinnitab, et WAICO hakkab täiendama ÜRO raamistikus tehtavat tööd. Peking soovib organisatsiooni kaudu koordineerida riikide AI-arengustrateegiaid, valitsemisreegleid ja tehnilisi standardeid. Samuti lubab Hiina anda arenguriikidele viie aasta jooksul 5000 AI-koolituskohta, rajada koostöökeskusi mitme rahvusvahelise ühendusega ja jagada 30 riigile ligipääsu oma AI-põhisele ilmahoiatussüsteemile.

See kõik on märksa tõsisem kui Oreškini koomiline kiidukõne. Hiina ei raja WAICO-t nalja pärast.

Hiina loob turgu, Venemaa loob pealkirju

WAICO sobib Hiina pikaajalisse strateegiasse suurepäraselt. USA ja tema liitlased kujundavad AI-reegleid peamiselt turvalisuse, inimõiguste, läbipaistvuse ja ekspordikontrolli kaudu. Hiina pakub alternatiivi, kus esikohale seatakse riiklik suveräänsus, tehnoloogiline areng, taristu ja ligipääs tehisintellektile.

Seda võib kirjeldada õiglase soovina vähendada rikaste ja vaesemate riikide vahelist tehnoloogialõhet. Sama täpselt võib seda nimetada Hiina katseks rajada enda juhitud AI-ökosüsteem enne, kui arenguriigid seovad oma riigiasutused, andmekeskused ja ettevõtted täielikult USA tehnoloogiafirmade lahendustega. WAICO ülesehitust analüüsinud teadlased ongi kirjeldanud seda võimaliku teise globaalse AI-valitsemise poolusena, mis keskendub lääne mudelist rohkem suveräänsusele ja arengule ning vähem õigustel põhinevale kontrollile.

Kui Hiina pakub koolitusi, arvutusvõimsust, mudeleid, andmekeskusi ja standardeid, tekivad loomulikult ka kliendid. See pole WAICO ametlikult väljakuulutatud eesmärk, vaid üsna ilmne majanduslik ja geopoliitiline kõrvalmõju. Tasuta ökosüsteemi rajatakse harva selleks, et kasutaja saaks hiljem mugavalt konkurendi juurde kolida.

Venemaa roll paistab vähemalt praegu tagasihoidlikum. Hiina pakub kapitali, riistvara, mudeleid, teadust ja rahvusvahelist taristut. Venemaa pakub Maksim Oreškinit, kes teatab, et kõige moodsam tehnoloogia on juba ammu nende käes.