Rosmar õpetab Audi A8 ratastel kõndima ja nimetab seda hüperautoks

Rumeenia Rosmar H ehitas Audi A8 põhjale prototüübi, mille tagarattad liiguvad edasi-tagasi. Aeglaselt roomav prototüüp töötab, kuid ettevõtte lubatud kiirendus 0-100 km/h 0,3 sekundiga kuulub praegu samasse kategooriasse lendavate autode ja igiliikuritega: tore rääkida, keerulisem tõestada.

Audi ei sõida, vaid tirib end edasi

Rosmar V-04 kasutab pikisuunas liikuvaid tagarattaid ja kuni 36 MPa rõhuga suruõhusüsteemi. Mehhanism nihutab rattad uude asendisse, lukustab need teepinna suhtes ja tõmbab seejärel pneumaatiliste ajamite abil tagasi oma kohale.

Tulemus meenutab röövikut, sõudepaati või eriti kohmakat robotkoera. Auto liigub, kuid videos nähtud tempo ei pane ühtegi elektriautotootjat veel arendusosakonda luksuma.

Rosmar nimetab prototüüpi 85 protsendi ulatuses valmisolevaks. Sama arenduskava lubas rekordkatset juba 2025. aastal, seega pole kalendri lugemine ilmselt projekti tugevaim külg.

Mõistlik idee jääb turunduse alla lõksu

Rosmari tehnoloogia aluseks olev patent ei sündinud hüperauto ehitamiseks. Selle märksa kainem eesmärk oli aidata sõidukil pääseda mudast, lumest, jäält või liivast.

Kui ratas pöörleb tühjalt, saab süsteem selle parema pidamisega kohta nihutada, lukustada ja auto järele tõmmata. Selline lahendus võiks päriselt huvitada päästeautode, metsatöömasinate või muu eritehnika tootjaid.

Just selles rollis hakkab projekt inseneritöö moodi välja nägema. Tavapärase jõuülekande asendajana muutub see kiiresti demonstratsiooniks, mille juurde kuulub rohkem lubadusi kui mõõtetulemusi.

0-100 km/h 0,3 sekundiga vajaks 9,4 g

Rosmar lubab kiirendust 0-100 km/h 0,3 sekundiga ja 0-200 km/h vähem kui ühe sekundiga. Esimene näit tähendaks keskmiselt umbes 9,4-kordset raskuskiirendust.

Iga 1000 kg massi kohta vajaks auto vähemalt:

92,6 kN keskmist veojõudu
1,29 MW keskmist mehaanilist võimsust
kiirenduse lõpus umbes 2,57 MW hetkelist võimsust

Audi A8 mõõtu auto kaalub muidugi märksa rohkem kui 1000 kg. Vajalik võimsus kasvaks koos massiga, lisaks tuleks katta pneumaatika, juhtsiinide, ventiilide ja rehvide kaod.

Veel suurem probleem on haardumine. Tavaline rehv ei kanna teele 9,4 g pikisuunalist kiirendust. Rosmar lubab appi võtta vaakumrattad, kuid pole näidanud nende tegelikku surujõudu, energiakulu ega toimimist märjal või ebatasasel teel.

Seega pole 0,3 sekundit veel kaugeltki mitte rekord, vaid esialgu number veebilehel.

Suruõhk pole tasuta imekütus

Suruõhk salvestab energiat, mitte ei tekita seda. Kompressor peab õhu esmalt 36 MPa rõhuni suruma, kulutades selleks energiat. Kompressioon toodab soojust, paisumine jahutab süsteemi ning kogu protsess tekitab märgatavaid kadusid.

Rosmar pole avaldanud balloonide mahtu, täitmisaega, massi, sõiduulatust ega ühe laadimise energiakulu. Ilma nende arvudeta ei saa süsteemi ausalt võrrelda elektriauto, hübriidi ega sisepõlemismootoriga.

Video näitab, et Audi suudab suruõhu abil edasi roomata. See ei näita, kui kaugele, kui kiiresti ega millise energiakuluga.

Euroopa teedele pole asja veel niipea

Praeguse prototüübi juhtsiinid, pneumosilindrid ja liikuvad rattamoodulid ripuvad suuresti väljaspool kandevkeret. Katsealal sobib see suurepäraselt tähelepanu püüdmiseks, tavaliikluses tähendaks selline ehitus jalakäijatele ja teistele sõidukitele parajat hakklihamasinat.

Seeriaauto vajaks täiesti uut põhjakonstruktsiooni, kaitstud rattamooduleid, kokkupõrkekindlaid rõhuballoone ning juhtsüsteemi, mis koordineeriks ajameid, rooli, pidureid ja stabiilsuskontrolli.

Kurvis lisandub uus probleem. Kui vasak ja parem rattamoodul rakendavad veidi erineva jõu, võib pneumaatiline impulss auto lihtsalt soovitud sõidusuunast välja paisata.

Audi A8 ümberehitus tõestab ideed, mitte valmis autot.

Hüperauto asemel võiks sündida kasulik tööriist

Rosmari tehnoloogia väärtus ei peitu tõenäoliselt kiirendusrekordis. Palju huvitavam on võimalus nihutada ratas parema pidamisega pinnale ja tõmmata auto sealt edasi.

See võiks töötada aeglases pääste-, maastiku- või eritehnikas, kus kinni jäänud sõiduki liigutamine loeb rohkem kui tippkiirus või energiakulu.

Rosmar võib jätkata 0,3-sekundilise hüperauto jutuga, kuid mõistlikum tundub aretada välja masin, mis suudab end päriselt mudast välja kõndida.

Praegu on V-04 huvitav mehaaniline katseplatvorm. See oskab astuda, kuid jooksmisest räägib esialgu ainult tootja.