Mercedes-Benz toob vajalikud nupud tagasi, suured ekraanid jäävad samuti alles

Mercedes-Benz tunnistab, et autode digitaliseerimine läks füüsiliste juhtseadiste eemaldamisega liiga kaugele. Tootja ei loobu suurtest puuteekraanidest, hääljuhtimisest ega MB.OS tarkvaraplatvormist, kuid toob enim kasutatavate funktsioonide jaoks tagasi selge vajutustundega nupud ja rullikud. Muutus ei tähenda tagasipööret analoogsalongi, vaid katset ühendada digitaalse kokpiti võimalused ohutuma ja mugavama juhtimisega.

Mercedes ei kahetse ekraane, vaid nuppude kadumist

Mercedes-Benz Groupi juhatuse esimees Ola Källenius ütles Autocarile, et kogu autotööstus võis digitaalsete juhtseadiste suunas minna liiga kaugele. Tema hinnangul kasutavad tootjad mõnikord tehnoloogiat tehnoloogia enda pärast ja kaotavad seejuures kliendi vajadused silmist.

Källenius kinnitas, et Mercedes on juba toonud roolidele tagasi füüsilisi juhtseadiseid ning lisab tulevikus kõige mõistlikumad nupud. Ta ei usu siiski, et autotööstus jõudis ekraanide suuruse haripunkti. Källeniuse sõnul jõudis tööstus pigem nuppude arvu madalpunkti.

Füüsiline lüliti töötab sõidu ajal paremini

Auto juhtseade peab toimima ka ebatasasel teel, kinnastega ja olukorras, kus juht ei saa pilku pikalt teelt kõrvale pöörata. Füüsilise rulliku kuju, asend ja liikumistakistus aitavad selle sõrmedega üles leida. Selge vajutuspunkt kinnitab käsu täitmist ilma eraldi visuaalse kontrollita.

Sile puutepind ei anna samaväärset orientiiri. Teekonarused võivad sõrme valesse kohta nihutada, juhuslik puudutus võib aktiveerida soovimatu funktsiooni ning juht peab tulemuse kontrollimiseks ekraanile vaatama. Eriti halvasti sobib selline lahendus roolile, mida juht pöörab ja millel käte asend pidevalt muutub.

See ei muuda puuteekraani autole sobimatuks. Kaardi liigutamine, laadimispunktide otsimine, heliseadete täpsem muutmine ja kasutajaprofiili kohandamine töötavad suurel ekraanil hästi. Helitugevuse, juhiabisüsteemide ja teiste sageli kasutatavate funktsioonide juhtimiseks pakub füüsiline lüliti enamasti kiiremat ning täpsemat lahendust.

Hyperscreen jääb Mercedese salongi keskmesse

Mercedes jätkab samal ajal ekraanide kasvatamist. EQS-il debüteerinud MBUX Hyperscreen ühendab juhi näidikuploki, keskekraani ja kõrvalistuja kuvari ühe kumera kattepinna alla. Kogu ekraaniriba ulatub 141 cm laiuseni.

Mercedes kasutab MBUX-is niinimetatud nulltaseme ülesehitust. Süsteem toob olukorrale vastavad rakendused avalehele, vähendamaks menüüdes liikumist. Tarkvara õpib juhi harjumusi ning võib pakkuda õigel ajal näiteks kindlat navigeerimissihtkohta, massaažiprogrammi või vedrustuse tõstmist.

Ka uus elektriline GLC näitab, et ettevõte ei plaani ekraane koomale tõmmata. Selle ühtse klaaspinnaga MBUX Hyperscreeni diagonaal ulatub 39,1 tolli ehk 99,3 sentimeetrini. Auto kasutab MB.OS tarkvaraplatvormi, mille kaudu ühendab Mercedes teabe- ja meelelahutussüsteemi, juhiabi, jõuülekande ning teised sõidukifunktsioonid.

Seega võib tulevase Mercedese armatuurlaud sisaldada veel rohkem ekraanipinda kui praegu. Erinevus seisneb selles, et juht ei pea enam iga lihtsa toimingu jaoks digitaalset menüüd avama.

Kõik funktsioonid ei vaja eraldi nuppu

Täielik naasmine nuppudega kaetud keskkonsooli juurde poleks samuti mõistlik. Tänapäevane auto pakub sadu seadistatavaid funktsioone, rakendusi ja juhiabiseadeid. Igale toimingule eraldi lüliti lisamine kasvataks detailide arvu, võtaks ruumi ja piiraks võimalust funktsioone tarkvarauuendustega muuta.

Kõige loogilisem lahendus jagab juhtimise kolme rühma. Juht kasutab sageli vajalikke ja sõiduga seotud funktsioone füüsiliste lülititega. Puuteekraan koondab navigatsiooni, meedia, laadimise ja põhjalikud seadistused. Hääljuhtimine aitab sisestada aadressi või muuta mugavusfunktsiooni käsi roolilt tõstmata.

Mercedes ei pea seejuures mehaanilist lülitit vanamoodsaks muutma. Nupp võib edastada käsu endiselt MB.OS-i kaudu ja tootja saab selle tööd tarkvaraga kohandada. Juhi jaoks säilib siiski selge puutetagasiside.

Euro NCAP muudab kasutusmugavuse mõõdetavaks

Mercedes-Benzi suunamuutus sobib Euroopa uue ohutushindamisega. Euro NCAP võttis 2026. aastal kasutusele hindamissüsteemi, mis pöörab senisest rohkem tähelepanu inimese ja auto vahelisele kasutajaliidesele. Organisatsioon hindab oluliste juhtseadiste asukohta, arusaadavust ja kasutuslihtsust ning arvestab füüsiliste nuppude olemasolu.

Euro NCAP ei nõua siiski iga funktsiooni jaoks mehaanilist lülitit. Test lubab olenevalt toimingust otsest füüsilist juhtimist, alati kättesaadavat puuteala või häälkäsku. Kuni kahe sammu pikkune ekraanimenüü võib samuti sobida, kuid üle kahe menüüsammu nõudev lahendus ei vasta ühegi määratletud funktsiooni hindamiskriteeriumidele.

Esimesed uue süsteemi järgi hinnatud autod näitasid juba juhtseadiste mõju. Euro NCAP kiitis BMW iX3 füüsilisi suunatulede, ohutulede, helisignaali, esitulede ja käiguvalitsa juhtseadiseid. Zeekr 7GT kaotas seevastu üldiste juhtseadiste arvestuses punkte, sest auto suunas muu hulgas sõiduseaded ja kliimaseadme keskekraanile. Mõlemad autod saavutasid tervikuna siiski viis tärni.

Euro NCAP pole seadusandja ning selle tulemus ei otsusta Euroopa tüübikinnitust. Kehv kasutajaliides võib aga vähendada punktisummat ja muuta viie tärni saavutamise raskemaks. See annab tootjatele tugeva põhjuse säilitada vähemalt olulisemate toimingute otsene juhtimine.

Hääljuhtimine ei asenda kõiki lüliteid

Mercedes panustab füüsiliste nuppude kõrval tugevalt hääljuhtimisse. Häälkäsk sobib hästi sihtkoha sisestamiseks, telefonikõne alustamiseks või salongi temperatuuri muutmiseks. See võimaldab hoida pilgu teel ja käed roolil.

Hääljuhtimine sõltub siiski mürast, keelest, ühendusest ja süsteemi võimest kõneleja soovi õigesti tõlgendada. Reisijate vestlus, avatud katus või tugev teemüra võivad käsu tuvastamist raskendada. Kiiret reageerimist nõudva funktsiooni jaoks jääb kindlas kohas asuv lüliti usaldusväärsemaks.

Hea kasutajaliides ei sunni juhti valima ainult üht meetodit. Sama funktsioon võib olla kättesaadav nupu, ekraani ja häälkäsu kaudu. Juht valib olukorrale sobivaima viisi.

Nupu kvaliteet määrab samuti luksust

Premium-auto füüsiline lüliti ei täida ainult praktilist ülesannet. Materjal, pinnaviimistlus, liikumistakistus ja vajutuse heli kujundavad salongi kvaliteeditunnet. Hästi konstrueeritud metallrullik võib jätta kallima mulje kui suur läikiv puutepind.

Puutetundlike paneelide laialdane kasutamine vähendas küll detailide arvu, kuid muutis osa salonge kasutamisel ühetaolisemaks. Füüsiliste juhtseadiste tagasitulek annab Mercedes-Benzi disaineritele võimaluse eristada mudelit nii välimuse kui ka puutetunde kaudu.

See on eriti oluline autodes, mille hind ulatub kuuekohalisse eurovahemikku. Ostja ootab lisaks suurele ekraanile ka kvaliteetseid materjale ja täpselt töötavaid detaile. Tarkvaragraafika võib mõne aastaga vananeda, hästi valmistatud lüliti säilitab oma väärtuse märksa kauem.

Mercedes valib tagasipöörde asemel tasakaalu

Mercedes-Benzi otsus ei lõpeta puuteekraaniajastut. Suured kuvarid, MB.OS, tehisintellekt ja hääljuhtimine muutuvad tulevastes mudelites veel tähtsamaks. Ettevõte loobub pigem mõttest, et üks juhtimisviis sobib kõigile ülesannetele.

Ekraan kuvab teavet ja aitab muuta keerukamaid seadistusi. Füüsiline lüliti juhib toimingut, mida autojuht peab tegema kiiresti ja teelt pilku eemaldamata. Hääljuhtimine pakub kolmandat võimalust olukordades, kus süsteem suudab käsu usaldusväärselt täita.

Mercedes ei läinud liiale ekraanide suuruse, vaid nuppude eemaldamisega. Tulevane kokpit võib seetõttu pakkuda senisest veel suuremat digitaalset pinda, kuid annab juhile tagasi puutetundega leitavad juhtseadised.