Honda Type R: lõppvaatus Euroopas

Kolmkümmend aastat tagasi sündinud punane embleem muutub ajalooks, sest 2026. aastal tõmmatakse Euroopas sellele joon alla.

Honda meenutab pressimaterjalis oma Type R-i mudeliperekonda, mis alates 1992. aasta NSX-ist on kandnud brändi sportlikku DNA-d. Kui Jaapanis algas lugu kesk-mootoriga superautoga, siis Euroopas jõudis legend päriselt kohale 1997. aastal Integra DC2-ga. Edasi tulid Accord Type R ja seejärel mudel, millest sai üleilmne kultusauto: Civic Type R.

Civic tõstis Honda kuulsuse tippu, pakkudes aastakümneid kombinatsiooni kõrgetel pööretel töötavatest vabalthingavatest mootoritest, manuaalkastidest ja ringraja jaoks häälestatud vedrustusest. Nimekiri eri põlvkondadest kõlab nagu entusiastide ajalooraamat: Swindonis toodetud EP3, Jaapani ja Euroopa eri variandiga FD2/FN2, esimene turboga FK2, Nürburgringi rekordeid püstitanud FK8 ning lõpuks FL5, mida turunduslikult tituleeritakse „kõige kiiremaks ja sõltuvust tekitavamaks Civicuks“.

Numbrid räägivad siiski selget keelt. Euroopa turul on endale Type R’i leidnud 70 000 ostjat, ent 2026. aastal see jada peatub punane embleem kaob siinselt turult.

Honda pressitekst rullib lahti võiduloendi: Nürburgringi ajad, WTCC ja TCR tiitlid, sadu võite turismiautode sarjades ning isegi ralliradadel saavutatud edu. Reaalsus on aga lihtsam: Type R jääb motospordilukku eelkõige vaid eesliitega, mis pani tavalisele pereautole ringrajasärgi selga.

Kui FL5 tõepoolest jääb viimaseks Euroopas, siis lõpp on vähemalt sümboolne: 330 hobujõudu, manuaalkast ja Nürburgringi rekord. Honda jätab hüvasti sama põhimõttega, millega alustas: rool peab pakkuma emotsiooni, mitte ainult kiirust.