• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Mercedes-Benz Vito - juba veerand sajandit vana

Esimene põlvkond: põikiasetusega neljasilindrilised diisel- ja bensiinimootorid

Mercedes-Benz tõi kompaktse Vito müügile 1996. aastal. Tegu oli täiesti uue konstruktsiooniga 2,6- kuni 2,8-tonnise klassi kaubikuga, mis kuulutas väikeste tarbesõidukite uue ajastu algust. Uuest ajastust räägib isegi kaubiku nimi: erinevalt senisest praktikat, mille kohaselt kasutati mudelinimes tähtede ja numbrite kombinatsiooni, anti uustulnukale nimeks Vito – mis on otsene viide selle “sünnikohale”, tehasele Baskimaa pealinnas Vitoria-Gasteiz’s.

Kompaktset ning atraktiivse disainiga Vitot esitleti Hispaanias ja Portugalis 1995. aasta lõpus. 1,89-meetrit kõrge Vito mahtus igasse garaaži, kuid samas tagas selle 3,6 m2 suurune kaubaruumi pind peaaegu viie kuupmeetrise mahu. Seega suutis esiveoline Vito murevabalt vedada suurt ning tänu ühetonnisele kandevõimele ka rasket koormat. Põikiasetusega neljasilindrilised diisel- ja bensiinimootorid nõudsid kapoti all vähe ruumi, olid ökonoomsed ja võimekad. Autotööstuse eksperdid ja oma ala professionaalid kiitsid uue auto kohe heaks ning valisid Vito “Aasta kaubikuks 1996”. Tänu 1999. aastal toimunud mudelivärskendusele jätkus Vito edu, 2003. aastaks oli Mercedes-Benz müünud peaaegu 473 000 esimese põlvkonna kaubikut.

Teine põlvkond: tagavedu, rohkem mugavust ja laiem mudelivalik

Vito teist põlvkonda esitleti 2003. aasta juulis. Tegu oli täiesti uue mudeliga, mis sai erinevalt esiveolisest eelkäijast tagaveo. Mudelivalikut laiendas veelgi nelikveoline versioon, mis andis võimaluse Vitot kasutada ka eriti rasketes oludes. Ka lisandus võimsust: diislid said kuni 165 kW (224 hj) / 3800 p/min, V6-bensiinimootor arendas aga 190 kW (258 hj) / 5900 p/min.

Sõltuvalt versioonist muutus Vito kuni 58 sentimeetrit pikemaks (maksimaalne pikkus 5,24 meetrit), teljevahe pikenes kuni 43 sentimeetri võrra 3,43 meetrini. Et paremini vastata eri sektorite nõudmistele, paranes varustus ning esmakordselt oli saadaval kolm kerepikkust, kaks kõrgust ning viis mootorit. Arendustöö tasus ära, sest 2005. aastal valis Euroopa žürii Vito “Aasta kaubikuks”“.

Teise põlvkonna Vito kehtestas uusi standardeid ka seoses elektrifitseerimisega: Mercedes-Benz intensiivistas alternatiivsete jõuallikate arendustööd juba väga varajases faasis ning 2010. aastal alustati väikeseeriana 100 Vito E-CELL-i tootmist. Sel oli 70-kW (95-hj) elektrimootor ja 32 kWh mahutavusega liitiumioonaku. Pärast testifaasi sõitis esimene täiselektriline kaubik tehasest välja 2011. aasta aprillis.

Teise põlvkonna auto ületas oma väga edukat eelkäijat, kõige paremal aastal müüdi lausa 80 000 Vito. Kokku müüs Mercedes-Benz peaaegu 750 000 teise põlvkonna kaubikut.

Kolmas põlvkond: veel mitmekülgsem ja atraktiivsem

Kolmanda põlvkonna Vitot näidati maailmale 2014. aastal. Vito pikkus kasvas 13 sentimeetrit maksimaalselt 5,37 meetrini ja ehkki teljevahe jäi samaks, pakkus uus mudel rohkem ruumi nii sõitjatele kui ka pagasile. Lisaks oli laiem veoskeemide valik: taga- ja nelikveo kõrval hakati taaskord pakkuma ka esiveolist Vitot – koos kahes võimsuses baas-diiselmootoriga. Tänaseks pole kasvanud mitte ainult keskmõõdus kaubikute valik, vaid ka elektriautode oma. Täiselektriline eVito kuulub Mercedes-Benzi mudelivalikusse alates 2018. aastast. Seni on müüdud üle 600 000 praeguse põlvkonna Vito.

25. sünnipäeval lisandub Vito varustusse tagumise ristiliikluse hoiatus Rear Cross Traffic Alert, mida pakutakse koos pimenurgaassistendi Blind Spot Assistiga. Täiuslikumat ohutusvarustust ning uusi juhiabisüsteeme tutvustati ka Vito 2020. aasta mudelivärskendusega: adaptiivset kiirushoidikut DISTRONIC, piduriassistenti Active Brake Assist ja digitaalset sisepeeglit. Alates 1996. aastast on edukat Vito mudeliseeriat kokku müüdud üle 1,8 miljoni.

25. sünnipäevale sobivalt on Mercedes-Benz Vito nüüd saadaval uue juhiabisüsteemiga. Tagumise ristiliikluse hoiatus Rear Cross Traffic Alert tuvastab liikumise auto taga, kui parkimiskohalt tagurdatakse välja kiirusega kuni 16 km/h. Juhti teavitatakse võimalikust ohuallikast helisignaaliga ning küljepeeglitel süttiva punase kolmnurgaga. See juhiabisüsteem on saadaval koos pimenurgassistendiga Blind Spot Assist.

Kui 2020. aastal uuendati Vito disaini ja tehnikat, siis nüüd muudavad selle veelgi atraktiivsemaks uued neljasilindrilised diiselmootorid ja suurepärases tasakaalus hinna-omaduste suhe. Mootorivalikus on viis neljasilindrilist diislit OM654 ja OM622 perekonnast, mille võimsus on kuni 174 kW (237 hj). Tippmootorit 124 CDI võimsusega 174 kW (237 hj) ja pöördemomendiga 500 Nm (keskmine kütusekulu 6,3-6,4 l/100 km, keskmine CO2 heide 166-168 g/km)1 pakutakse ainult sõiduautona registreeritavatele Vito Tourerile ja Vito Mixtole. Praeguse põlvkonna Vito teised innovatsioonid hõlmavad uuendatud multimeediavõimalusi, 9G-Tronic automaatkäigukasti, AIRMATIC õhkvedrustust ja mitmeid ohutussüsteeme. Mudelivärskendusele annavad lõpliku lihvi täiustused nii välisdisainis kui ka sõitjateruumis.

eVito Tourer: kohapealsete heitmeteta teenäitaja linnasisesel transpordil

2018. aastal esitles Mercedes-Benz eVitot, sillutades sellega teed jätkusuutlikule ja kohapealsete heitmeteta linnatranspordile. Evolutsioonilise sammuna esitleti 2020. aasta kevadel uuendatud eVitot (keskmine elektrikulu: 26,2 kWh/100 km; keskmine CO2 heide: 0 g/km)2, mis tõestab, et on oma võimsuse ja sõiduulatusega suurepärane valik hotelli transfeerbussiks, ruumikaks taksoks või kasutamiseks sõidujagamisteenuses. eVito aku on paigutatud põranda alla, mis tähendab, et see ei vähenda sõitjate- ja kaubaruumi mahtu. Tänu paindlikele laadimisvõimalustele ja alalisvooluga kiirlaadimise võimalusele on eVito Tourer varasemast veelgi mitmekülgsem.