• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Proovisõit - Škoda Enyaq iV

Škoda esimeseks elektriautoks sai linnamaastur Enyaq iV. Auto nimetus tuletati Iiri kultuurist ning lõppu lisatud „Q”, peab looma sideme kõikide teiste ettevõtte linnamaasturitega.

Tavaliselt, kui tootja mõne enda jaoks täiesti uue asjaga välja tuleb, siis testitakse seda esimesena ikka mõne väiksema mudeli peal. Kuid kui Škodal endal ehk elektriga nii palju kogemusi polegi, siis emakontsernil seda jagub ja ilmselt andis just see tšehhidele julgust oma esimene ökoloogiliselt puhtam sõiduk positsioneerida segmenti, kus sellele tegelikult ka mingisugune nõudlus võiks olla.

Kahjuks ei suuda veel uskuda, et praegu võiks mõnest elektriautost müügihitt saada, sest erinevalt valitsuse soovidest lähtuvad ostjad enamjaolt ikka veel oma rahakoti võimalustest ning olgem ausad – elektriautod on oma hinnaga siiani konkurentsist väljas. Millest on aga väga kahju, sest näiteks Enyaq iV on iseenesest üllatavalt hästi välja kukkunud.

Kõnealust linnamaasturit pakutakse kolmes versioonis Enyaq 50, 60 ja 80. Aku mahtuvus vastavalt 55, 62 ja 82 kWh, mis peaks võimaldama läbisõiduks kuni 355, 412 või 537 kilomeetrit. Mainigem kohe ära ka mootorite võimsused ja pöördemomendid mis on vastavalt 148, 180 ja 204 hobujõudu ning 220 ja kahel viimasel mudelil 310 Nm. Mootor asub praegustel mudelitel taga ning veab tagumisi rattaid. 160 km/h tippkiirusega mudelid kiirendavad paigalt sajani vastavalt 11,4; 8,8 või 8,6 sekundi jooksul. Arvestades masina ligi kahetonnist tühimassi, siis võib seda päris heaks tulemuseks pidada.

Konkreetne proovisõiduauto oligi Enyiaq iV 60. Selle jõudlus tundus piisav, millele aitas loomulikult kaasa 310 Nm moment. Just särtsakas minek annab autole iseloomuliku lõõgastava tunnetuse, sest teadupärast on kõik elektrimootori njuutonmeetrid kättesaadavad kogu pöörete vahemikus. Seega kiirendus on ühtviisi hea nii linna, kui maanteekiirustel.

Teine nüanss, mis positiivselt üllatas oli prognoositava läbisõidu üsna täpne vastamine tegelikule. Linnasõidul suudavad tänapäeval juba enamus elektriautosid energia jäägi järgi akudes ennustada veel saadaoleva teekonna pikkust, kuid maanteel kipub näidatav number üsna kiiresti vähenema. Kuid 90 km/h sõites tiksus Enyaqi järelejäänud energia kilomeetreid vähemaks enam-vähem läbitud kilomeetritega samas tempos. Kuna elektriautode ühe laadimisega läbisõit on sisepõlemismootoritega sõidukite omast niigi väiksem, siis alateadlikult kipud ikkagi toda jääki pidevalt jälgima. Võib-olla ületähtsustatult, kuid esialgu see siiski nii on.

Kolmanda positiivse küljena võib esile tuua Enyaqi hea juhitavuse. Raske akupakk asub auto põhja all ning ka mootor on tavapärasest madalamal – madal raskuskese koos suhteliselt pika, 2765-millimeetrise, teljevahega peabki hästi mõjuma. Samas pole ka rool ülemäära pehme ning lisab juhtimisel enesekindlust. Liigset kaalu poleks nagu üldse tunda ning kiiremates kurvides jäävad kere kalded üsna märkamatuteks. Ilmselt tänu suuremale kaalule ja heale vedrustusele tunneb Enyaq kruusal ja külavaheteel end suhteliselt hästi.

Pisut ka laadimisest. Koos Enyaqi ostuga tasub soetada ka Wallbox – kodune seinalaadija. Esiteks muudab see laadimise kodus mugavaks, aku saab öö jooksul ilusasti täis ning aeglane laadimine mõjub ka aku elueale paremini. Wallboxi võimsus varieerub koduse elektrivõrgu lubatud koormustest vahemikus 2,3 kuni 11 kW. Kuid ka kõige nõrgema koormuse juures kulub laadimiseks maksimaalselt 13 tundi.

Põhiliseks laadimismeetodiks väljaspool kodu saab kindlasti kiirlaadimine. Pragusel ajal ehitatavad uued jaamad pakuvad juba päris suuri võimsusi. Enyaq toetab kuni 350 kW laadimist ning suurima akupakiga auto vajab 5%-st 80%-ni täitumiseks ümmarguselt 40 minutit. See tähendab, et 40 minutiga saaks auto laetud umbes järgmiseks 400-ks kilomeetriks. See pole aga enam sugugi paha tulemus!

Enyaq põhineb VAG kontserni elektriautodele mõeldud MEB platvormil. See tähendab ohtralt avarust sees, taga on palju pea- ja jalaruumi – rohkem kui tavalises, sarnase suurusega autos.

585-liitrine pagasiruum näitab, et Škoda insenerid pole püüdnud jalgratast leiutada ja elektrilisele mootorile üleminekul end täielikult ümber mõtestada. Tagumiste istmete seljatugesid alla käänates moodustub täiesti sile põrand. Kuigi laadimisava asub suhteliselt kõrgel algab see kohe põranda tasapinnast, mis muudab raskemate esemete peale- ja mahalaadimise kergemaks.

Enyaqi sisemus on atraktiivne juba alamatest varustusastmetest alates. See on nutikalt kujundatud ja saab kena riidest polsterduse, sealhulgas ka armatuurlaual ja üsna pehmetel käetugedel. See näeb välja ja tundub väga hea isegi odavamates varustusastmetes. Škoda üritab uue lähenemisena lihtsustada ka valimiprotsessi jagades sisustuse teemade järgi. Valikusse kuuluvad Studio, Loft, Lodge, Lounge, Suite ja EcoSuite, mis erinevad kasutatavate viimistlusmaterjalide ja värvivaliku poolest.

Tüüpilisele Volkswageni kontserni tootele omaselt ei saa Enyaqi baasvarustusele midagi ette heita. Sõitjate turvalisuse eest hoolitsetakse selles autos hästi. Hoopis teine lugu on aga mugavusega, sest enamik sõitjaid rõõmustavaid lahendusi kuulub lisavarustuse nimekirja ja selle eest tuleb arvestatavalt täiendavat raha välja käia. Teisalt tuleb muidugi nentida, et mõni hindab üht ja teine teist mugavust ning ostjale peab jääma õigus ise otsustada, mida ta oma tulevasel sõidukil näha tahab. Lõppude lõpuks kuulub ju Škoda pidevalt enimmüüdud markide esikolmikusse, järelikult selline skeem töötab. Pakutavate lisade nimekiri on üsna pikk ning sestap ei hakka sellel pikemalt peatuma.

Tähtsamad tehnilised andmed: pikkus 4649, laius 1879, kõrgus 1616 ning teljevahe 2765 millimeetrit. Rööbe ees 1587 ja taga 1566 millimeetrit. Hinnad algavad 35990 eurost kõige Enyaq 50 eest ning lõpevad 53820 euroga peagi saabuva nelikveolise Enyaq 80x Sportsline´i eest. Nagu juba mainitud saab mainitud summasid lisadega veel oluliselt kõrgemaks turgutada.

Muide, peamise müügiargumendina toob Škoda välja omamiskulude tabeli, milles näidatakse palju tuleb elektriauto pidamine odavam 20000-kilomeetrise aastase läbisõidu puhul, aga just nii palju tuleb maha vurada kvalifitseerumaks valitsuse elektriautode soetamise toetusele. Selle järgi otsustades tuleks Enyaqi pidamine umbes 15 protsendi võrra sisepõlemismootoriga linnamaasturi omast odavam.

Enyaqi näol on tegu äratuntavalt Škodaga, mis pakub margile omast pragmaatilisust, lihtsalt teistsuguse ja erakordselt rafineeritud jõuallikaga. Soovi korral edaspidi keskkonnasõbralikumalt liigelda tasuks see esinduses kindlasti üle vaadata.