Proovisõit - Volkswagen T-Cross

Iga autotootja soovib, et tema mudelitel oleks parim hinna ja kvaliteedi suhe. Hinna juures mängib olulist rolli varustus. Volkswageni strateegia on seni näinud ette, et baasmudel tehakse võimalikult odav ning iga täiendav pibul tuleb soovi korral juurde osta. Ühest küljest on see muidugi mugav, sest igaüks saab oma auto enam-vähem täpselt sellise nagu tahab, teisalt aga kipuvad käärid baashinna ja reaalse mudeli maksumuse vahel tihtilugu päris arvestatavaks.

Osaliselt kuulub selline lähenemine nüüd muutmisele, sest vastavalt uutele EL-i nõudmistele peab iga sõiduk sisaldama päris suurt hulka ohutussüsteeme, seega tekibki tootjail võimalus rõõmsalt teatada, et uus või antud juhul ka uuendatud mudel sisaldab palju sellist, mida varem pole võib-olla segmendis isegi nähtud, kuid kindlasti muudab sõitmise varasemast oluliselt turvalisemaks.

Väike linnamaastur T-Cross pole küll Volkswagenile leiva lauale tooja, kuid siiski piisavalt hästi müüv mudel, mida meil Eestis miskipärast küll väga ei hinnata. Eelmisel aastal läks siin kaubaks ligi 200 sellist, mis turu liidritele jääb kõvasti alla, kuid ka mingist fiaskost pole samuti mõtet rääkida. Hiljuti saabus müügile selle uuendatud versioon, mis sai mitmeid olulisi täiustusi nii välis- kui sisekujunduses ja varustuses. Väliselt on T-Cross hõlpsasti äratuntav tänu oma uuele esi- ja tagaosa disainile ning LED esi- ja tagatuledele. Madalamatel varustustasemel on need standardvarustuses, kõrgematel aga juba IQ.LIGHT LED maatriks esituled, mis muudavad öise sõidukogemuse oluliselt mugavamaks.

Üldiselt muutus T-Crossi välimus sarnasemaks Volkaswageni suuremate maasturite omale, mis võib samuti kaasa tuua ostjate huvi suurenemise selle pisikese sõiduki vastu.

Sarnast loogikat kasutatakse ka interjööris, kus T-Crossi armatuurlaud sai täielikult ümber kujundatud. Nagu suurematel Volkswageni mudelitel, on seal pehmem polsterdus ja kvaliteetsemad pinnakattematerjalid, samas jälle näiteks uste sisemised paneelid, kuhu käsi saaks toetuda, on täiesti jäigast plastikust. T-Cross mahutab enam-vähem mugavalt neli keskmist kasvu inimest. Viies mahub põhimõtteliselt ka, kuid mugav siis enam pole. Tähtis on aga asjaolu, et tagaistet saab 140 mm ulatuses liigutada, mis võimaldab pakiruumi mahtu ilma seljatugesid alla käänamata varieerida 385-455 liitri vahel. Kui tagaistmete seljatoed alla klappida, tekib sileda põrandaga pakiruum, mis mahutab juba kuni 1281 liitrit. Sellise konfiguratsiooni korral on pakiruumi pikkus tagant ette 2398 mm, mis võimaldab transportida suuremaid esemeid. Lühidalt, väikest ruumi suudeti siinkohal paindlikult ära kasutada ning raske on küll ette kujutada, et mingi võimalus oleks siit veel puudu jäänud.

T-Crossi baasversioon sisaldab lisaks LED esi- ja tagatuledele, dünaamilist liiklusmärkide kuvamist, 8,0-tollise diameetriga ekraaniga digitaalset kokpitti ja uut sama suurt eraldiseisvat infotainmenti ekraani. Mõlemal neist on olemas eesti keele tugi. Lisaks kuuluvad standardvarustusse USB-C liidesed ning turvalisuse tagavad standardvarustusse lisatud autonoomne hädapidurdus Front Assist ning sõidurajal hoidmise süsteem Lane Assist.

Baltikumis pakutakse T-Crossile 1,0- ja 1,5-liitrise töömahuga ülelaetud bensiinimootoreid, millest esimese võimsused on vastavalt seadele kas 70 kW (95 hj) või 85 kW (115 hj) ja teisel 110 kW (150 hj). T-Cross on saadaval nii manuaal- kui automaatkäigukastiga. Kliendid saavad valida kolme varustustaseme vahel: Life, Style ja R-Line, mis pakuvad erinevaid varustusvõimalusi ja mugavustasemeid. Konkreetne proovisõiduauto oli võimsaim R-Line’i varustusastmega eksemplar, mille koostöö 7-astmelise DSG kastiga sujus tuntud headuses, ehk madalatel pööretel võis tunda kerget viidet, kuid kõrgematel pööretel toimus käikude vahetus päris sujuvalt. Sõiduk ise optimeeriti võimalikult ökonoomseks liikumiseks, seega ühtlasel kulgemisel lülitatakse kaks silindrit tööst üldse välja. Seetõttu tuleb muidugi mainida, et sportlikkust pole selles mudelis praktiliselt üldse ning seetõttu tundus rool kohe eriti tuim. Tüüpilisele Volkswagenile kohane jäigem vedrustus võimaldas kiiremates kurvides tuntavat kere kaldumist, kuid ei midagi hullu. Samas jäi meelde kõrgem ja püstisem istumisasend ja piisavalt ruumi nii sisenemiseks, kui istumiseks. See kehtib loomulikult esimeste istmete kohta, sest auto mõõtmeid vaadates ei maksa tagumiselt pingirealt midagi erilist oodata.

Veel üks mainimist väärt fakt: Volkswagen tõstis T-Crossi veokonksu koormuse 55 kg-lt 75 kg-le, mis võimaldab vedada raskemaid jalgrattaid, mis omakorda võib osutuda oluliseks näiteks tänapäeval moodi minevate elektriliste kergliikurite transportimisel.

Volkswagen püüab T-Crossiga täita korraga mitut funktsiooni. Tänu oma kompaktsetele mõõtmetele võiks T-Cross teenida omanikku linnasõidukina, mis mahub hästi kitsamatesse parkimiskohtadesse ning samas pakkuda rohkem ruumi näiteks pereautona.