• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Proovisõit - Dacia Duster

Dacia Duster on üks neist autodest, mis on suutnud võita miljonite inimeste südamed üle maailma. Pole see ei luksusauto ega ka mingi tehnoloogiline imetegu, kuid just oma lihtsuse, taskukohasuse ja töökindluse tõttu on Duster nõutud masin ka nende klientide seas, kes teevad tööd raskemini läbitavatel maastikel.

Dacia, Rumeenia autotööstuse alustala, alustas oma tegevust 1960ndatel. Kui Renault 1999. aastal ettevõtte omandas oli ettevõte sisuliselt käpuli. Renault aga nägi Dacias võimalust luua lihtsaid ja taskukohaseid autosid, mis vastaksid Euroopa ja arenevate turgude vajadustele. Just sellest filosoofiast sündis ka lõpuks Duster.

2010. aastal toimunud Genfi autonäitusel presenteeritud Duster oli Dacia esimene tõsine katsetus maasturiturul ning vaatamata algsele skeptilisusele, tõestas mudel kiiresti oma väärtust. Auto loodi lihtsalt Loganile tuginedes, jagades paljusid mehhaanilisi komponente, kuid pakkudes kõrget kliirensit, robustset disaini ja maastikuvõimekust, mida tol ajal linnamaasturilt siiski eeldati.

Esimene Duster oli algusest peale suunatud praktilisusele ja taskukohasusele. Selle disain ei olnud luksuslik, kuid funktsionaalne. Auto sai palju kiita oma robustsuse ja töökindluse eest, jäädes samas konkurentidest palju soodsamaks.

Oluline oli ka asjaolu, et Duster pakkus nelikveolisi versioone, mis polnud selles hinnaklassis sugugi tavapärane. See tegi Dusteri arvestatavaks valikuks nii maapiirkondade elanikele kui ka noortele seiklejatele. Esimese põlvkonna Dustereid müüdi rohkem kui miljon eksemplari.

2017. aastal tutvustas Dacia Dusteri teist põlvkonda. Uus mudel oli suurem, mugavam ja tehnoloogilisem, kuid säilitas oma lihtsuse ja taskukohasuse. Disain muutus kaasaegsemaks, lisandusid LED tuled, parem heliisolatsioon ja uuendatud sisekujundus.

Tehnoloogiliste lisade hulka kuulusid kaasaegsem multimeediasüsteem, 360-kraadine kaamerasüsteem ja aktiivsed turvafunktsioonid, mis tõid Dusteri oma konkurentidele sammukese lähemale. Samuti muutusid Dusteri mootorivalikud kütusesäästlikumaks, pakkudes nii bensiinimootoreid, diisleid kui ka LPG-d.

Teise põlvkonna Duster ei olnud hitt ainult Euroopas. Seda müüdi ka Renault’ nime all paljudel välisturgudel, näiteks Brasiilias ja Indias. Auto pälvis kiitust oma võimekuse ja mitmekülgsuse eest, olles ühtaegu linnasõiduk ja töökindel kaaslane raskemates tingimustes.

2024. aastal esitles Dacia Dusteri kolmandat põlvkonda, mille fookus on jätkuvalt praktilisusel, kuid mille disain ja tehnoloogia astusid veelgi julgema sammu edasi. Uus Duster põhineb Renault-Nissani-CMFB platvormil, pakkudes paremat sõidumugavust, kergemat kaalu ja kõrgemat turvalisuse taset ning seda mudelit me lähemalt nüüd uurimegi.

Uus Dacia Duster on 4343 millimeetrit pikk, 1813 lai, 1661 kõrge ning teljevahe ulatub 2657 millimeetrini. Kliirensit olenevalt versioonist 209 ja 217 millimeetri vahel.

Ka uus Duster esindab jõulisust ja vastupidavust ning selleks segatakse rohmakus kaasaegsete lahendustega omapäraseks kokteiliks, kus Y-kujuliste LED päevasõidutulede ja suure logo kõrval prevaleerivad kandilised nurgad ja värvimata plastik. Muide, kõnealusel plastikul võib märgata pisikesi valgeid täppe – need tekivad ümbertöötlemise käigus, sest kooskõlas tänapäeva nõuetega kasutatakse sõiduki tootmisel nii palju taastöödeldud materjale kui vähegi võimalik. Dusteri plastik sai nimeks Starkle ning selle positiivse küljena tuuakse välja kriimukindlust, mis ei vaja vigastuste korral värviparandusi.

Auto välimusel pikemalt peatuma ei hakkaks – üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ning loo ülal asuv galerii sisaldab üle saja foto nii interjöörist kui eksterjöörist. Klõpsi need läbi ja täitsa adekvaatne ülevaade kõnealuse sõiduki visuaalsest poolest ongi saadud. Selgituseks vaid nii palju, et see vertikaalne plastikust osa esimestel ustel peab sümboliseerima snorklit, millega tahetaksegi edasi anda Dusteri häid maastikuomadusi.

Pakiruumi maht ulatub seljatugesid alla klappides kuni 1696 liitrini ning sõitjateruumist leiab kokku ligi 29 liitri jagu erinevaid panipaiku. Üheks ägedamaks lahenduseks Dusteri juures võib pidada katusereelinguid, mille keskmist osa saab 90-kraadise nurga alla käänata moodustades ülemise pakiruumi ilma vajaduseta täiendavate detailide järele näiteks katuseboksi paigaldamisel.

Mootorivalik koosneb 140-hobujõulisest hübriidist, 130-hobujõulisest poolhübriidist ning 100-hobujõulisest kahekütuselisest sisepõlemismootorist. Viimane on Daciatel kasutusel juba pikka aega ning võimaldab liikumist kas LPG-d ja bensiini kasutades. Kui hübriidi eelised avalduvad eeskätt linnasõidul, siis LPG versioon sobib just neile, kes enamus sõiduaega maanteedel veedavad. Hübriidversioonile lubatakse seevastu kuni 80 protsenti linnasõitudest elektrit kasutades ning seeläbi madalamat kütusekulu ning CO₂ heidet. 6-käigulise manuaalkastiga uue põlvkonna 1,2-liitrine 3-silindriline turboülelaaduriga bensiinimootor, mis on varustatud kerghübriidsüsteemiga, vähendab kütusekulu ja CO₂ heitkoguseid keskmiselt 10%. Pakkumisel on nelikveolised versioonid, mis koos auto kõrgema kliirensiga võimaldavad üsna arvestatavaid maastikuomadusi. Viimane jäi küll tõsisemalt proovimata – ujumiskoha otsinguil tehtud väike kõrvalpõige asfaldilt järve äärde poleks pakkunud pinget suurele osale kaasaegsetest linnamaasturitest, ega teinud seda loomulikult ka mitte Dusterile. Ülejäänud sõit oli ette nähtud kulgema mööda asfalti kus Duster midagi eriti ülevoolavat esile ei toonud, kuid sõit oli rahuldavalt mugav, rool konkreetne ning ülemääraseid niginaid-naginaid kuskilt kuulda polnud. Ka tuulemüra oli meil lubatud kiirustel suhteliselt olematu. Kiirteel kohin A-ja B-piilaris muidugi tekkis. Kui alla sebida vaiksed rehvid, siis tulemus võiks olla juba päris hea. Igasuguste mürade tasandamiseks paigaldati eelmise põlve isenditega võrreldes suuremad ja parema häälega kõlarid. Muide, eelmise põlvkonna Dusterid oli maastikul väga head, loodetavasti tekib millalgi võimalus ka uuega mingi tõsisem katsumus ette võtta. Ja veel, manuaalkastiga Dusteri varustusse kuulub vana hea käsipidur.

Istmed tunduvad kõvemapoolsed, kuid täitsa sõidetavad. Muide, ka eelmise põlvkonna Dusteri istmed esmapilgul mingit erilist muljet ei jätnud, kuid ühel kenal päeval sai autoga ligi 1000 kilomeetrit praktiliselt järjest maha sõidetud ning väljumisel polnud eluisu veel sugugi otsa saanud. Uuega kestis pikim ots ca kolm tundi ning samuti polnud häda midagi, seega kui Dusterit reklaamitakse kui perega reisimise vahendit, siis selles on suur tõetera sees.

Multimeediasüsteemi valikul jäetakse kliendile võimalus raha kokku hoida ja kasutada selle asemel oma taskutarka, koos Dacia äpiga, mis suudab enam-vähem sama funktsionaalsuse välja kanda, kui 10-tollise ekraaniga Media Display. Viimane võimaldab samas distantsilt tuvastada oma auto asukoha kaardil ning sisse lülitada tuled või helisignaali, et see parklas kergemini üles leida.

Lühidalt kokkuvõttes väärib uus Duster kaalumist küll. Lihtne kuid täiesti sõidetav.