• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Mercedes-Benz GLE Coupe: vaikne hääl, mis ütleb rohkem kui sõnad

Tänapäeval on vist nii, et kui sa pole kunagi unistanud luksusdžiibist, siis kas sa elad kloostris, jalutad paljajalu tööle või valetad endale iga kord, kui su silmad mõne Mercedes-Benz GLE kapotil puhkavad. Sest olgem ausad, GLE on nagu see üks tuttav, kes saab alati kõigega hakkama: kannab vajadusel ülikonda, käib metsas nagu jahimees ja teab kõigi restoranide parimaid kelnereid nimepidi. Ta pole pealetükkiv aga ta on alati olemas. Elegantselt, vaikides ja hõbedase tähega iluvõrel.

GLE lugu sai alguse aastal 1997, kui Mercedes tuli lagedale M-klassiga. See oli ajal, mil enamik meist pidas luksusmaasturit vastuoluliseks mõisteks, umbes nagu veganpeekon või vaikne laps sünnipäevapeol. Aga näe, M-klass tõestas vastupidist: et ka suurtel autodel võib olla klassi ja pehmust, ning et nahkistmetel võib istuda nii ärimees kui porised lapsed, ilma et keegi autot solvaks. Sellest ajast alates on see isend võitnud linnarägastikus juba üle kahe miljoni ostja südamed. See on rohkem kui mõnel popstaaril kuulamisi või peaministril pooldajaid.

Kui 2015. aastal nimi GLE kasutusele võeti, polnud see lihtsalt suvaline brandinguvõte: see oli nagu mudeli asetamine õigele positsioonile. GLE istutas end mugavalt E-klassi kõrvale, tehes selgeks, et temas on rohkem aristokraatiat kui juhuslikus linnadžiibis. Ta ei ole odav trikk ega ainult ilus kest. Ta on Mercedes, mis ei küsigi, kas sa tahad luksust, ta lihtsalt eeldab seda.

Nüüd, 2025. aasta versioon, pole lihtsalt uuendus, vaid uue ajastu avapauk. Tegu on neljanda põlvkonnaga, mis ehitatakse uuele tehnoloogilisele platvormile ja millel on rohkem aju kui mõnel valitsusel. See jagab oma DNAd kaasvõitleja GLE Coupé kui ka suurema venna GLS-iga, olles ise kusagil seal kahe vahel: ei liiga glamuurne, et unustada, kust ta tuli, ega liiga robustne, et linna ei sobiks.

GLE seisab Mercedese maasturirivis uhkes kuldses keskpaigas: mitte nii suur kui GLS ega nii kultuslik kui G-klassi kuubik, aga just see ideaalne valik inimesele, kes tahab kõike: jõudu, mugavust, kvaliteeti ja pisut „vaata mind” hoiakut. See on nagu luksuslik multitalent: see auto on valmis viima su nii kontserdile kui suvilasse, näitama sulle tähti ja samal ajal parkima end ise, kui sul parasjagu käed kebabi täis on.

GLE välimus on justkui täppisteadus heas disainis: midagi ei ole “liiga”, kõike on „just parasjagu“. Ehk siis: muudatused võrreldes eelmise mudeliga on sedavõrd diskreetsed, et isegi GLE fännid peavad silmi kissitama. Aga need, kes teavad, näevad. Ja need, kes näevad, noogutavad tunnustavalt.

Mudeli iluvõre on nagu peen näpuharjutus Saksa perfektsionismist: horisontaalne joon ja väikesed läikivad tähekesed, nagu kulmuvärv, mida märkad alles siis, kui keegi seda kiidab. Selle kõrval massiivsed nurgasõõrmed, mis näevad välja nagu autol oleksid omaenda hingamisteed.

Esituled on küll sama kujuga, aga sisu on saanud update’i nagu mõni Netflixi hittsarja uus hooaeg, tuttav, aga efektsem. Päevatuled joonistavad nüüd moodsama mustri, justkui oleks keegi neisse graafilise disaini laseriga sisse puurinud. Tagatuled ei jää alla – need on ööpimeduses nagu disko, aga rangete reeglitega. Säravad, ent täpselt kontrollitud.

Külgvaates näeb GLE välja nagu, ütleme ausalt, see on nagu buldooser, kes on käinud Giorgio Armanil külas. 4,92 meetrit pikka saksa täpsust, teljevahega, mis lubab mõlemale lapsele eraldi jalaruumi ja isegi koerale oma tsooni. Pikad jooned, kõrge vööjoon ja lühikesed ülendid: kõik, mis annab sellele isendile kuju, mida sa pigem imetled, mitte lihtsalt kasutad.

Aga siis on veel GLE Coupé: nagu jõusaalist tulnud baleriin. Sama tehnika mis tavalises GLE-s, aga vorm on teine. Laugpära langeb tagaosas sujuvalt nagu kallis ülikond mehe seljas, kes teab täpselt, mitu millimeetrit ta varrukas peaks mansetist paistma. Tulemuseks on midagi, mis meenutab kontsadega antiloopi. Praktiline? Vaevalt. Muljetavaldav? Kahtlemata.

Coupé versioonis lisanduvad veel detailid, mida sa ei märkagi enne, kui su sõber küsib: „Mis luuk see seal tagumise tule kõrval on?“ Ah, see väike asi? Selle alla peideti laadimisava – sest loomulikult on see hübriid. Pistikhübriid. Mitte et see su vaatepilti rikuks. Mercedes on osanud kõik panna paika nii, et sa isegi ei tea, mis kõik seal peidus on, aga tunned kohe, et see on kallis.

GLE-sse sisse istudes tekib tahtmatult tunne, et kuskil vasakut kätt asub suurte ustega humidor ja paremal baarikapp rikkaliku konjaki- ja viskivalikuga. See ei tundu üldsegi lihtsalt kohana, kus istud ja ootad kuni punane tuli roheliseks läheks. Seal soovid, et kodus oleks sama pehme nahk, sama soe puit ja sama meeldiv lõhn, mis sind siin embab enne, kui oled käigu sisse pannud.

Mercedes on GLE sisemuses võtnud eesmärgiks S-klassi hõngu ja ausalt öeldes, nad pole lihtsalt sellele mitte lähedale saanud, vaid nad on sellele sülle istunud. Kõik, mida puudutad, tundub olevat mõeldud selleks, et sa unustaksid, et istud linnamaasturis, mitte kõrgel tasustatud CEO puhkenurgas. Nahk on siidiselt pehme, metalldetailid ja pärispuit ei näe lihtsalt head välja, vaid need ongi head. Mõnes varustuses saad isegi tammespooni, mille juures jääb vaid mõelda, kas see puu kasvaski vaikses metsas, klassikalise muusika saatel.

Armatuurlaud pole mitte lihtsalt paneel, vaid nagu mingi interjööriarhitekti märg unenägu: kahekihiline, kroomiga piiritletud ja sujuvalt uksepaneelidesse sulanduv. Ning siis need ümarnurksed õhusuunajad, millel on rohkem karakterit kui mõnel väikemootoriga konkurendil.

Aga muidugi, tõeline show algab ekraanidest. Juhi ees troonib kaks 12,3-tollist kõrglahutusega ekraani, mis on ühendatud üheks ühtseks digitaalseks altariks, mille ees sa istud nagu mingi tehnoloogiapreester. Vasak ekraan on täielikult kohandatav näidikupaneel: vali, kas soovid klassikalisi kellasid või tõmbad navigatsiooni otse silmade ette nagu mõni James Bondi vidin. Parempoolne puuteekraan haldab infotainment-süsteemi, mis tänavu töötab kiiremini ja nutikamalt kui kunagi varem. Loomulikult saad juhtmevabalt ühendada nii Apple’i kui Androidi.

Ja siis see imeline anakronism – puuteplaat! Jah, see väike must tahvel, millel saab näpuga libistada. Parajalt totter aga alternatiiv on näiteks istmesoojenduse seadistamine puutetundliku ekraani kaudu kolme menüü sügavuselt, mis on sama ajuvaba. Samamoodi on ka rooli kodaratele pandud väikesed puutetundlikud nupukesed, mis lasevad pöialdega surfata menüüdes ilma, et silmad peaksid teelt lahkuma rohkem kui korraks. Samuti piisavalt ebamugav ja vajab pikemat harjumist. Loodetavasti jõutakse millalgi arusaamisele, et korralik füüsiline nupp on piisavalt koššer, et see kiiremas korras tagasi tuua. Seda enam, et tõeline, vana kooli nupukeste paraad on mudelil samuti olemas: kliimaseade, helitugevus, juhiabide lülitid: kõik kenasti reas ja näpuga tuntavad. Ei mingit klõpsa-ja-eksle labürinti: vähemalt mingis plaanis leiab Mercedes, et juht võiks oma auto juhtimisega ka päriselt hakkama saada.

Samas helisüsteem on nagu lavastatud ooperiõhtu sinu kõrvadele. Burmester 3D-surround kõlarid, Dolby Atmos, ja heli, mis paneb sind nautima klassikalist muusikat, nagu see oleks filharmoonia live.

Istmest rääkides: see pole lihtsalt koht istumiseks. Elektriliselt reguleeritav, nahast, mugav ja kallistav. AMG Line lisab veidi sportlikumat profiili, mis hoiab sind kurvides paigal nagu kallis korvtool. Tippvarustuses saad massaaži ja tunnetuse, nagu keegi silitaks sind iga kilomeetri järel.

Meeleoluvalgustusel on 64 värvitooni. Öösel sõidad nagu oleksid Berliini lounge’i maandunud: rahulik sinine, sensuaalne lilla või mõnus punane, kui tahad tunda end nagu AMG reklaamklipis.

Esiistmel on tunne nagu istuksid kaptenisillal. Keskkonsool on nii lai ja kõrge, et võiks vabalt pidada väikest lauajalgpalli. Taga? Seal istuvad kolm täiskasvanut nii, et keegi ei tunne vajadust küünarnukivõitluseks. Pearuumi jätkub ka neile, kes tavaliselt saavad lennukis peaga lambikattele pihta.

Pagasiruum on nagu Mary Poppinsi käekott. 630 liitrit tühjalt, kuni üle 2 kuupmeetri, kui kõik kokku klapid. Sellesse masinasse mahub su suusavarustus, jalgratas, lapsekäru ja isegi natuke eneseväärikust.

See auto pole loodud ringrajale, vaid selleks, et sa tunneksid end tähtsama ja rahulikumana kui su tegelik elutempo lubab. Ja kui vaadata GLE 400 e 4MATIC Coupé’d, siis see on nagu see elegantne tuttav, kes armastab vaikseid hommikuid, häid veine ja vahel ka pisut elektriga säristada.

GLE on suur. Mitte lihtsalt suur, vaid vaid ikka päris suur. Tühimass umbes 2,6 tonni tähendab, et see auto ei liigu, see kulgeb. Aga see on täpselt see, milleks ta loodud on. Mercedes pole kunagi teeselnud, et GLE tahaks olla mingi sportmaastur, mis kiirteel kellegagi võidu kihutab. Ei, see on pigem rikka šveitsi pensionäri mugav tugitool ratastel. Pealegi on nüüd igal GLE-l standardis AIRMATIC õhkvedrustus, mis filtreerib mis iganes teedest enam-vähem kõik välja peale ilmastiku.

Kui rooli keerad, siis mõistad kiiresti, et GLE ei plaani su närve rikkuda. Madalatel kiirustel käib rool kergelt nagu võiga määritult ja linnas saab autot parkida ühe sõrmega. Aga kui vajutad gaasi, siis… oot, mis häält see nüüd teeb? Aa, see on neljasilindriline. Tõesti! Aga oot, miks see liigub nagu kuuesilindriline?

GLE 400 e 4MATIC ühendab 2,0-liitrise bensiinimootori ja elektrimootori, mille koostööst sünnib 381 hobujõudu ja 650 Nm pöördemomenti. Ehk rohkem kui paljudel vana kooli V8-del. Ja kuigi mõte nelisilindrilisest Mercedesest võib panna mõne petrolheadi õlgu väristama, siis tõde on see, et see mootor ei häbene midagi. Kiirendus nullist sajani umbes kuue sekundiga. Ehk kiiremini kui su naabrimehe sportlik „kupee“, mis tegelikult on lihtsalt madal Golf.

Bensiinimootori hääl võib muidugi elektrilise vaikuseõndsuse hetkest järsult äratada nagu keegi köhataks elitaarses džässiklubis. Aga üldiselt teeb see jõuallikas oma töö sujuvalt ja tagasihoidlikult. Elektri ja bensiini koostöö on viidud peaaegu perfektsuseni, üleminekud on sujuvad, regenereeriv pidurdamine loogiline ja pedaalitunnetus täitsa ok. See on auto, mis mõtleb sinust rohkem kui sa ise.

GLE 400 e pistikhübriidil akupakk sisaldab 31,2 kWh. See tähendab, et sa võid reaalselt sõita päev otsa elektri jõul. Mercedes lubab kuni 96 kilomeetrit, ja kui sul pole kombeks igal hommikul linnade vahet sõita, siis piisab sellest enam ja veel. Lisaks on GLE 400 e üks väheseid pistikhübriide, mis toetab DC kiirlaadimist kuni 60 kW. Tõlkes: sa võid laadida akut kiiremini kui kohvi ja võileiva ära jõuad süüa. Paljud konkurendid ei tule isegi lähedale.

Ja kui aku saab tühjaks, siis lihtsalt rullid edasi nagu midagi poleks juhtunud: sisepõlemismootor ärkab ja sa jätkad sujuvalt teekonda. See pole mingi “range anxiety” auto. See on “relax and repeat” auto.

Kui paned GLE järsule kurvilisele teele ja hakkad agressiivselt rooli kangutama, siis kere kaldub, mass on tuntav ja kuigi vedrustus teeb kõik, mis võimalik, ei saa füüsikat päriselt petta. See ei ole Porsche Cayenne, mis kurvis nurrub. See on auto, mis pigem sulgeb silmad ja palvetab vaikselt, et su sportlik hoog peatselt mööduks.

Samas maanteel, pikal sirgel, tunneb GLE ennast nagu täiesti kodus. Tugev, vaikne, enesekindel. Mürasummutus on esmaklassiline – isegi peeglid ei tekita märkimisväärset vihinat. Ja kui sul on Burmesteri Dolby Atmos mängimas, siis võib vabalt juhtuda, et sa ei märkagi, kuidas 130 km/h täis sai.

Samas kui reasneljane ikka kuidagi ei kõneta, siis saad valida ka diislit (300 d või 450 d: mõlemad poolhübriidid, bensiinijoodikust R6 (GLE 450), ning loomulikult AMG versioonid. Ja siis on olemas see loom: AMG GLE 63 S. 4,0-liitrine V8 topeltturboga. Üle 600 hj. 0–100 ajaga, mis paneb sportautod häbenema. Aga see on juba teine maailm.

Ühtlasi on GLE nagu ratastel Fort Knox, mille insenerid varustasid rohkemate sensorite, radarite ja päästeplaanidega kui NASA järgmise Kuu-missiooni. Kui mõni auto võiks öelda, et ta tõesti hoolib sinust, siis see on tema.

GLE kere on tugev nagu saksa filosoofi argument: valmistatud kõrg- ja kõrgtugevast terasest. See tähendab, et kui midagi peaks juhtuma, siis hoitakse sind nagu kallis turvaseifis. Ja kui sellest ei piisa, tulevad mängu turvapadjad. Neid on igas suunas: ees, põlvede juures, külgedel, kardinana akende kohal. Ainult istmetaskust ei karga midagi sind kaitsma, aga ära välista sedagi järgmises mudelis.

Mercedes keevitas PRE-SAFE nime all kokku terve rindejoone tehnoloogiaid, mis on loodud selleks, et kui olukord läheb halvaks, siis sinu oma ei lähe. Kui GLE tajub, et nüüd tuleb pauk (olgu selleks liiga järsk pidurdamine või keegi ees ootamatult pidurdab), siis ta pingutab vööd, liigutab istmeid paremasse asendisse, sulgeb aknad ja katuse ning mängib helisüsteemist spetsiaalse kõrvapigistava tooni, mis aktiveerib su sisekõrva loomuliku kaitsemehhanismi ja võib vältida kuulmiskahjustust. See pole lihtsalt enam auto, vaid pärit otse kõrvaarsti kabinetist.

GLE mõtleb koos sinuga. Ja mõnikord ka sinust paremini. Adaptivne püsikiirusehoidja hoiab eessõitjast täpselt sobiva vahe, pidurdab ja kiirendab ise. Kui lisad Active Steering Assist’i, püsib auto ise rajal. Nagu koolitatud koer, kes ei lähe isegi oravale järele. Ummikus töötab Stop-and-Go assist: ta veereb, pidurdab ja stardib iseseisvalt, kuni sa saad rahus teha seda, mida kõik teevad ummikus: vaadata, kas keegi Instagramis on midagi uut postitanud.

Active Brake Assist hoiatab sind, kui mõni inimene, auto või mõttetu tõuksija sulle ette kargab. Ja kui sa ei reageeri, siis auto reageerib ise, pidurdab ja vajadusel lausa päästab su süütust plekimõlkimisest. Veelgi enam – ta vaatab ka ristmikel külgedele. Kui keegi tuleb külje pealt, võtab auto juhtimise üle nagu kogenud ema, kes näeb, et laps hakkab kuuma pliidi peale ronima.

Blind Spot Assist hoiatab pimealal liikuvatest autodest – kui sa suunatuld vilgutad ja keegi on kõrval, annab GLE märku nii tule kui heliga. Ja kui sa ikka ei kuula, siis tuletab sulle meelde, et võib-olla ei peaks just nüüd esindusautoga reavahetust tegema.

Exit Warning on see tore funktsioon, mis ütleb, et võib-olla pole just parim mõte ust avada, kui selja tagant tuleb jalgrattur. Auto hoiatab, sest sina ei pruugi märgata, sest vahel ei märka me isegi ukselinkigi, kui mõtted parajasti kuskil mujal hõljuvad.

Active Lane Keeping Assist hoiab sind sirgel rajal. Kui sa hakkad väsimuse tõttu sõidureast välja triivima, annab auto õrna pidurivajutusega märku.

Liiklusmärgid tunneb GLE ise ära. Kiirusepiirangud, möödasõidukeelud: kõik kuvatakse sulle ilusti armatuurlauale. Kui tahad, kohandab auto kiiruse ise vastavalt märgile. Attention Assist jälgib su sõidustiili ja kui sa muutud rabedaks või uniseks, viskab ekraanile kohvitassi. Mitte päris tassi, aga ikooni.

GLE parkimine võiks tunduda nagu elevandi parkimine supermarketis, aga mitte siin. PARKTRONIC ja 360° kaamerad muudavad selle lihtsamaks kui viineripiruka leidmine bensukas. Ja läbipaistev kapott? See pole nali. Mercedes näitab virtuaalselt, kuhu su rattad lähevad, justkui mängiks Forzat, aga panused on kõrgemad. Ja kui sa ikka ei taha ise manööverdada, siis lase seda autol teha. Active Parking Assist keerab rooli, vajutab pidurit ja gaasi, sina lihtsalt hoia nuppu nagu ilusalongis massaažitooli juhtpulti.

Lisaks ESP, ABS, veojõukontroll ja palju muud igas autokoolis räägitavaid asju. Aga Mercedes läheb veel kaugemale. Külgtuule assist hoiab sind rajal ka siis, kui tormi-iil püüab sind viaduktil teise ritta visata. Haagisestabiilsuse abi tuvastab, kui su matkaunistus taga hakkab “ussitama”, ja rahustab olukorra enne, kui sellest saab YouTube’i video.

Ja kui kõik tõesti viltu veab, on olemas Mercedes-Benz Emergency Call: auto helistab ise häirekeskusesse, edastab asukoha ja tõstab tõenäoliselt ka su moraali, sest keegi on kohe appi tulemas.

Kui peaks valima kahe sõnaga, mis iseloomustaks Mercedes-Benz GLE-d, siis see oleks: rahulik enesekindlus. See pole auto, mis üritab kõigile meeldida, see on auto, mis teab, et tal pole vaja. Ta pole tulnud siia popkorni loopima või Instagramis klikke jahtima. Ta istub laua otsas, tellib konjakit ja jääb ootama, kuni teised rahunevad.

GLE nagu vana hea härrasmees, kes on õppinud uue aja kombeid, kuid ei unusta kunagi, kust ta tuleb. Ta on evolutsiooni parim näide: luksusmaastur, mis on kasvanud targemaks, vaiksemaks ja nutikamaks, ilma et oleks minetanud oma klassikalist sarmi.

Kui sa tahad autot, mis suudab kõike, mugavalt, turvaliselt ja suurejooneliselt, kuid ei lähe sealjuures kunagi labaseks ega pealetükkivaks, siis GLE on sinu jaoks.