• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Uus Renault Espace: mahtuniversaal maandus linnamaasturite galaktikasse

Kui automaailm oleks hierarhiline akadeemia, siis Renault Espace oleks professor emeeritus, kelle CV on pikem kui mõne väiksema tootja mudelivalik ja kelle loenguid kuulatakse püsti seistes. See nimi ei vaja tegelikult tutvustust, sest Espace’i lugu on üks neist haruldastest juhtumitest, kus autotööstus sai korraga nii šoki kui ka inspiratsioonipuhangu.

Aasta oli siis 1984, kui Euroopa pereautode maailm koosnes valdavalt sedaanidest ja kohmakatest universaalidest. Just siis maandus Espace, nagu kosmosesõiduk, kohaliku lennujaama kõrvale. See oli esimene täismõõdus Euroopa mahtuniversaal ja mitte lihtsalt „suur auto, kuhu kõik ära mahuvad“, vaid modulaarne eluruum ratastel. Istmed, mis liikusid, pöördusid ja vajadusel kadusid, tekitasid salongi, mis võis hetkega muutuda transpordivahendist laste mängutoaks või neljatunnise autorännaku ajaks tõeliseks lounge’iks. Ja see polnud mingi suvaline turunduslause – tolle aja Prantsusmaal öeldi täiesti tõsiselt: „Parim koht Maal on Espace’is.“

Teine põlvkond saabus 1991. aastal, kui konkurendid olid alles hakanud mõistma, et Espace pole lihtsalt ajutine moeasi. Renault lisas luksust ja varustust: nelikveoline Quadra, mis pani auto kindlalt teele ka talvel lumes ja V6 mootor, mis andis sellele sujuva, lausa limusiiniliku mineku. 1990-ndate keskpaigaks olid perekonnad suuremad, pagas mahukam ja Espace’il tekkis pikendatud kerega Grand-versioon, mis pakkus veelgi rohkem õhku ja jalgu. See polnud lihtsalt auto, see oli rändav kodu, mis võis vabalt teenindada korraga nii peret kui ka väikest bändi.

Saabus aasta 2002, mil ilmunud neljas põlvkond kinnistas Espace’i positsiooni Renault’ mudelirivi tipus. See oli luksuslik ja oma aja kohta tohutult avar masin, mis pakkus tippversioonis Initiale Paris isegi 2,16 m² klaaskatust. See oli nagu akvaarium, ainult ilma kaladeta ja oluliselt mugavamate istmetega. Kui selle rooli istusid, tundsid end pigem äriklassi salongis kui maanteel.

Viies põlvkond nägi ilmavalgust 2015. aastal ja sellega ka Espace’i välimuse suurim kannapööre. Mahtuniversaali proportsioonid asendusid madalama ja sportlikuma crossover’i joonega. Salong jäi avaraks, ent tehnoloogia kolis uuele tasemele, tuues armatuuri keskele puuteekraani, Multi-Sense sõidurežiimid ja 4CONTROL nelikroolimise, mis pani linnas nii pika kerega masina käituma peaaegu kompaktauto kombel. Reklaamlause „Make your time great“ oli nagu peen vihje, et Renault teab, et sinu jaoks on aeg tähtis ja nad tahavad, et see kuluks hästi, olgu teekond Pariisist Provence’i või kuhu iganes.

Ja siis, 2023. aastal, astus lavale kuues põlvkond, uus Espace. See polnud enam kandiline ja väärikas mahtur, vaid saledam, kõrgem ja kergem 5- või 7-kohaline linnamaastur. Sisuliselt pikendatud Renault Austral, ent see võrdlus teeks talle veidi liiga. Jah, nad jagavad platvormi, aga Espace on ruumikam, mugavam ja mõeldud neile, kes ei taha kompromisside rägastikku, vaid tahavad sõita kogu perega ja nende pagasiga nii, et keegi ei pea süles hoidma matkakotti või vanaisa kalapüügikomplekti. Renault väidab, et DNA on alles ja tõsi ta on, see on endiselt mudelirivi ruumikaim sõiduauto, ainult et nüüd 14 cm lühem ja 215 kilo eelkäijast kergem. Kujutage ette vana tuttavat, kes pärast tervislikku dieeti ja jõusaalikuuri on endiselt sama seltsiv, aga suudab ka maratoni joosta.

Tänases Renault’ mudelireas esindab Espace ettevõtte katset liikuda ülespoole, pakkuda rohkem luksust, tehnoloogiat ja kaasaegsust ning jätta mulje, et pereauto ei pea olema lihtsalt praktiline kast ratastel. Küsimus, millele iga uus Espace peab vastama, on lihtne: kas ta on endiselt see karismaatiline ruumikapsel, mis nelikümmend aastat tagasi pani konkurendid kukalt kratsima, või on ta nüüd lihtsalt väga korralik, ent siiski üks paljudest linnamaasturitest, kes parklas rahulikult naabri Kia kõrvale pargib.

Välisdisaini puhul on selge, et uus Espace ei ole enam see massiivne, ristkülikukujuline palee. Tänapäevane Espace on justkui saanud personaaltreeneri ja stilisti, kes on talle õpetanud, kuidas end igas olukorras esitleda, olgu see siis läikivalt valgustatud linnakeskus või kruusane külavahetee. Renault nimetab seda atleetlikuks ja esinduslikuks, kuid eriti Esprit Alpine varustusastmes võib see sama hästi olla ka justkui spordivarustuses härrasmees, kes on valmis kergeks tennisemänguks otse pärast ärilõunat.

Nüüd tegi mudel läbi kerge kohenduse, minnes välimuse uuendamisel üsna julgelt uue disainikeele radadele. Üle kolmandiku kerepaneelidest on värsked, mis on autotööstuse keeles sama, mis öelda, et keegi tegi endale uue ülikonna ja käis vahepeal ilukirurgi juures. Ees on täiesti uus kapott ja iluvõre, mis näeb Metal Grey hallina soliidne ja rafineeritud välja, kuid läikivmusta variandina (Esprit Alpine ja Iconic) muutub see justkui mustaks lipsuks. Trapetsikujulised esituled ja poolteemandi motiiviga LED päevasõidutuled annavad autole just sellise „äratuntav ka öös“ ilme, mis tänapäeva premium-mängus oluline.

Valgustehnoloogia on Espace’i puhul nagu lauakatte valik tippklassi restoranis: juba standardis pakutakse Adaptive LED-i, mis suunab valgusvihku vastavalt roolinurgale, kuid Matrix LED on see, mille puhul võid öelda, et su auto mõtleb su eest. See süsteem lõikab välja pimestavad osad, hoides teised juhid rahulolevatena ja sind kindlalt valgustatuna.

Külgvaade on omaette peatükk, kõrge kliirens, voolujooneline siluett ja peened kontrastid geomeetriliste ning pehmete vormide vahel. Läikivmusta viimistlusega ukseliistud ei ole ainult disainielement, vaid ka kaitse kivitäkete vastu. Rattakoopad on sama läikivmusta raamiga, mis paneb kere värvitooni rohkem esile tõusma. 19- ja 20-tollised veljed täidavad rattakoopad nii täpselt, et siin ei räägita enam õigetest proportsioonidest, vaid pigem täiuslikust täituvusest.

Tagaosa sai rohkem kandilisi jooni ja maasturlikku ilmet. Sirgema joonega tagaluuk, suur Renault’ logo seisab selle keskel nagu allkiri kunstiteose lõpus. Tangram-puslest inspireeritud tagatulede disain on üks neist detailidest, mis päeval on vaoshoitud ja pimedas tekitab ainukordse efekti. Horisontaalne kujunduselement, mis ühendab tulesid ja laiendab visuaalselt tagaosa, on disainitrikk, mis annab autole nii laiuse kui ka väärikuse.

Värvivalik on sama lai kui garderoob, mis suudab pakkuda midagi nii galaõhtule kui ka mägimatkale. Uus Baltic Blue Grey toon on peen hall sinaka alatooniga, mis mängib valgusega nagu siidkangas. Esprit Alpine versiooni matt Schist Grey on aga selge avaldus: see auto ei ole tulnud siia sulanduma, vaid pilke püüdma.

Panoraamkatus on Espace’i identiteedi tuum juba varasematest põlvkondadest alates, kuid nüüd on see viidud uuele tasemele. Solarbay elektrooniliselt tumenev klaaskatus ei ole lihtsalt mugavuslahendus, vaid ka tehnoloogiline šõu. Ühe nupuvajutuse või häälkäsklusega saab valida, kas soovid vaadata tähti või peegeldada tagasi kõrvetavat päikest. See on justkui auto isiklik päikeseprillide ja kardinate komplekt. Neli tumestusrežiimi annavad mänguruumi ja automaatne tumenemine väljalülitamisel näitab, et insenerid on mõelnud isegi sellele, et auto ei muutuks parklas palavaks kasvuhooneks.

Fakt, et uus Espace on eelkäijast 14 cm lühem ja 215 kg kergem, kuid pakub endiselt täiskasvanule sobivat kolmandat istmerida, on nagu see sõber, kes on kaalu langetanud, kuid suudab ikkagi ühe käega kanda kahte kandekotti ja veel uksest laia naeratusega sisse astuda. Väliselt on Espace saledam ja krapsakam, ent sisult endiselt see ruumikunn, keda pered ja pikamaasõitjad mäletavad ja hindavad.

Espace’i salong on nagu hoolikalt kureeritud perekonna elutuba, kus kõik on paigutatud nii, et ka kõige kriitilisema ämma pilk ei leia kohe esimesel vaatlusel millegi üle kobiseda. Kui eelnevates põlvkondades oli rõhk puhtalt praktilisusel, siis nüüd on Renault ilmselgelt võtnud eesmärgiks näidata, et prantslased oskavad lisaks kasulikkusele pakkuda ka maitsekust ja peent detailitunnetust.

Espace’i avarust tajud juba esimestel sekunditel: suur aknapind ja madalad piidad lasevad valguse sisse nagu mõni skandinaavialik klaasmaja. Istmeasend on parajalt kõrge, andes juhile hea ülevaate teest, kuid samas ei tunne end nagu väike laps kõrges toolis, kõik on proportsioonis. Armatuur on kahe tasapinna ja erinevate materjalidega justkui hoolikalt kihistatud, nii et igal varustusastmel on oma nägu ja tunnetus. Alcantara, saarepuu spoon ja kvaliteetne tekstiil ei ole siin pelgalt ilulised nimed pressiteates, need annavad käega katsudes ja silmaga hinnates reaalse kvaliteeditunde, mis on Renault’l varem jäänud pigem tippversioonide luksuslikuks privileegiks.

Esiistmed väärivad omaette kiitust, sest need on nagu hästi lõigatud ülikonnad, mis hoiavad kandjaid just sealt, kust vaja. Külgtugi ja õlatoetus on disainitud nii, et isegi kurvilisel mägiteel ei teki tunnet, et võid igal hetkel vastu uksepaneeli libiseda. Ja see juhi näotuvastuse süsteem. Kui see pole praktiline luksus, siis mis veel on? Auto tunneb sind ära, tervitab ja seab kõik paika nii, nagu sa viimati jätsid. See on nagu isiklik auto-lakei, kes teab täpselt, millises asendis sulle iste meeldib ja mis raadiokanaliga sa oma hommikuid alustad.

Google’i platvormiga multimeediumikeskuse ekraanid on suured, pilt terav ja menüüd loogilised, siin pole tunda, et keegi oleks proovinud telefoniäppe vägisi autosse sisse pressida. Füüsiliste nuppude säilitamine kliimaseadmel on kuldne otsus, sest olgem ausad, sõites 110 km/h ja vajades kiirelt paar kraadi jahedamat õhku, ei taha keegi hakata ekraani menüüdes näpuga möllama.

Praktilisus pole aga kuhugi kadunud. Panipaiku on iga istme ümbruses piisavalt, et perereisidel ei peaks kogu oma kola ühe suure kilekotiga pagasiruumist ettepool vedama. USB-C pesasid on rohkem kui mõnes koduses kontoris ja laadimiskohti jagub isegi neile, kelle elu sõltub kolmest eri seadme akutasemest korraga. Harman Kardoni helisüsteem lisab pikematele sõitudele kontserdimaja kvaliteedi ja laminaatklaasid koos tõhustatud tihenditega hoiavad salongi vaikuse sellisel tasemel, et isegi tagareas saab kuulda, kui keegi otsustab poolihääli kommenteerida möödunud maasturijuhi sõiduoskusi.

Istmeridade paindlikkus on Renault’l jätkuvalt eeskujulik. Teise rea 26 cm ulatuses liikumine ja reguleeritavad seljatoed annavad piisavalt mänguruumi, et iga reisija leiaks oma kuldse kesktee ruumikuse ja mugavuse vahel. Kolmas rida on küll eelkõige lühikese otsa lahendus, ent mahutab täiskasvanu ära, mis selles klassis on juba selge võit. Ja kui kolmandat rida ei ole tarvis, kaob see pagasipõrandasse ja jätab maha täiesti sileda lastiala.

Pakiruumi erinevate mahtude loetelu on muljetavaldav ja viib Espace’i praktilisuse koefitsiendi üsna kõrgele: olgu see 159 liitrit seitsmekohalisena, 777 liitrit viiekohalisena või maksimaalsed 1818 liitrit kõik istmed maas. See tähendab, et uue Espace’iga võib vabalt kolida nii noor pere uude korterisse kui ka vanaema kogu sügissaagiga maale.

Sõiduomaduste ja hübriidajami osas on selge, et uus Espace on läinud eelkäijatega võrreldes totaalselt teisele lainele. See ei ürita enam diisliklubi uksi kulutada ega ka bensiinimootoriga eneseimetlust harrastada. Siin on mängus puhas uue ajastu tehnoloogia, mis ühendab väikese aga nutika sisepõlemismootori ja elektrimootorite koosmängu nii, et lõpptulemus on samaaegselt ökonoomne ja üllatavalt tegus.

E-Tech Full Hybrid 200 jõuallikas on kui kolmest instrumendist koosnev orkester: väike 1,2-liitrine turbo-bensiinimootor on kui täpne ja töökindel metronoom, suurem elektrimootor annab orkestrile vokaali ja jõulise bassi, ning väike starter-laadija on see nähtamatu trummar, kes suudab kogu rütmi paigas hoida. 410 Nm pöördemoment tähendab, et gaasipedaali all on jõud, mis meenutab vana kooli V6 mootorit, ent ilma kütusearvete põhjustatud süümepiinadeta.

Praktilises kasutuses on hübriidajam justkui kameeleon – linnas kulgeb ta vaiksel elektrirežiimil nagu hiiliv elektriline limusiin, maanteel laseb bensiinimootoril rahulikult pöördeid hoida ja mäkketõusul lööb kogu trio hääled kokku, andes üllatava mineku. Käiguvahetuse lahendus: bensiinimootoril neli, elektril kaks käiku ja kokku 15 ülekandearvu, on tehniliselt nagu Šveitsi kellavärk, mille sünkrooni peab väike elektrimootor. Juht ei pea sellest teadma ega hoolima, sest kõik toimub sujuvalt, ent tunne jääb, et keegi targem teeb otsuseid sinu eest ja teeb neid hästi.

Sõidudünaamika puhul võtab Renault sama lähenemise, mille langetab ka hea peakokk: kvaliteetne baas ja õiged maitseained. CMF-CD platvormi jäikus annab kindla ja vaikse põhja, multi-link tagavedrustus lisab pehmust ning 4CONTROL Advanced nelikroolimine paneb suure auto käituma linnas nagu Clio ja maanteel nagu luksussedaan. 10,4-meetrine pöörderaadius on sedavõrd väike, et tagurpidi parkimiskatse võib hakata meenutama elektrilist tantsuetendust, sest auto lihtsalt libiseb oma kohale.

Kõrgematel kiirustel muutub juhitavus stabiilseks ja rahulikuks. Tagarattad pööravad esimestega samas suunas, justkui pikendades teljevahet ja andes roolile täiendava täpsuse. Linnas võib 4CONTROL üllatada sellega, kui kiiresti saba kurvi sisse keerab. Aga see on pigem meeldiv üllatus, mis annab suurele autole harjumatult mängulise iseloomu.

Vedrustus on häälestatud mugavuse poole ning isegi Esprit Alpine ei hakka pereliikmeid kurvis raputama nagu keskaegne vankriratas. Tõsi, 20-tolliste velgedega võib mõni teravam löök tunda anda, kuid üldmulje on siidine ja rahulik. Ja siin tuleb mängu ka hübriidi tehniline tarkus: Predictive Hybrid Assist ei ole lihtsalt turundusnipp, vaid reaalne kütusesäästja. See oskab GPS-iga ette näha, millal on ees linn, mäkketõus või laskumine, ning jaotab energia kasutuse vastavalt. Nii ei raisata akut tühja ega jäeta bensiinimootorit mõttetult undama.

Kütusekulu testides jääb see süsteem tõepoolest muljetavaldavalt madalale, ~5 liitrit sajale või isegi alla selle pole haruldus. Sellise tulemusega saab ühe paagiga teha reisi Pariisist otse Varssavisse ja jääb veel paarikümne kilomeetri jagu varu ka. Ja see kõik ilma, et peaks pidevalt mõtlema, kas aku on täis või mootor õigel režiimil – auto teeb otsused ise ja teeb need õigesti.

Uue Espace’i turvalisus pole pelgalt varustuse nimekiri, vaid pigem terviklik filosoofia, see tunne, et auto ei ole lihtsalt metallist kest sinu ja välismaailma vahel, vaid teadlik ja alati valmis kaaslane. Renault on juba aastakümneid olnud selles vallas etalon, ja kuues põlvkond kannab seda pärandit edasi nii tehnoloogia kui ka lähenemisega.

See 32 juhiabi- ja turvasüsteemi komplekt on nagu nähtamatu turvameeskond, kes töötab vaikselt ja märkamatult, ent on valmis sekkuma millisekundilise täpsusega. Adaptatiivne püsikiirusehoidja koos reahoidmise ja liiklusummiku assistendiga on justkui sinu isiklik autopiloot kiirteel: hoiab õiget kiirust, peatub ja alustab sõitu ise ning hoiab rooli täpselt raja keskel ka siis, kui väsimus kipub hiilima.

Automaatne hädapidurdus koos jalakäijate ja jalgratturite tuvastusega reageerib kiiremini kui inimsilm ja jalg koostöös, kui vaid keegi hüppab ootamatult teele. Pimenurga jälgimine, ristuva liikluse hoiatus, liiklusmärkide lugemine ja püsikiiruse automaatne kohandamine: kõik need funktsioonid on juba standardis olemas, ilma et peaksid linnukesi lisavarustuse nimekirjas taga ajama.

Parkimisel astub mängu 360° kaamerasüsteem koos “linnulennuvaatega” – justkui oleks droon sind ülalt juhatamas sentimeetri täpsusega õigele kohale. Automaatne parkimisassistent on see sõber, kes teeb asja ise ära ja Matrix-LED tuled lasevad kogu aeg kaugtulesid kasutada, varjutades täpselt ainult need alad, kus teised juhid võiksid pimestuda. See on nagu kirurgi skalpell valgusmaailmas.

Lisame siia 9 turvapatja, ISOFIX-punktid, väsimuse tuvastuse, automaatse hädaabikõne ja vaikse hübriidajami heligeneraatorid, mis tagavad linnakiirusel, et ratturid ja jalakäijad sind õigel ajal märkaksid. Espace ei jäta midagi juhuse hooleks.

Seega on Renault Espace ehe näide sellest, kuidas auto võib aja jooksul oma kuju ja iseloomu muuta, kaotamata siiski oma algset missiooni. Ta ei ole enam see kandiline, pisut uljas ja täiesti oma reeglite järgi elav mahtuniversaal, millega Matra ja Renault omal ajal Euroopa autoturul pea segi pöörasid. Tänaseks on Espace vahetanud kesta ja astunud massiivsesse linnamaasturite klubisse. Sinna, kus mäng käib kõrge kliirensi, voolujoonelise silueti ja turul nõutud hübriidajami peale. Ja olgugi et puritaanid võivad kurta originaalsuse kahanemise üle, on see transformatsioon toonud kaasa teistsugused aga siiski väga reaalsed eelised.

Meeldivate momentide nimekiri on pikk. Ruumikus, mis on olnud Espace’i DNA algusest peale, on endiselt olemas ja kohati isegi nutikamalt ära kasutatud, näiteks kolmas istmerida mahutab hädapäraselt täiskasvanu, pakiruum juba ilma kolmanda istmereata on hiiglaslik ja istmete konfiguratsioon lubab sellest vajadusel ka väikese kaubiku teha. Salongimaterjalide kvaliteet on selge samm edasi ning varustustase on tihedalt täis nutikaid lahendusi, nagu näotuvastusega profiilide laadimine, Google’i integreeritud navigeerimine ja see futuristlik Solarbay klaaskatus, mis suudab hetkega oma läbipaistvust muuta. Lisaks on nelikroolimine tõeline pärl, see annab üle nelja ja poole meetri pikkusele autole manööverdusvõime, mis toob juhile igal kitsal pöördel muige näole. Ja muidugi hübriidajam: vaikne, ökonoomne, sujuv ning võimeline läbima üle tuhande kilomeetri paagitäiega, mis perepuhkuste maailmas tähendab vähem peatusi ja kiiremat sihtpunkti jõudmist.

Kriitika poolel kõlab korduvalt aga sama refrään: Espace ei ole enam niivõrd trendilooja, kuivõrd trendiga kaasa mineja. See on auto, mis teeb peaaegu kõike väga hästi, aga jätab vähese ruumi “vau”-momendile, kui just 4CONTROL-süsteemi või klaaskatust välja arvata. Hübriidajami käiguvahetused võivad vahel olla tajutavad ja väikese kolmesilindrilise mootori vibratsioon jõuab aeg-ajalt salongi. Nostalgikud kurvastavad ka selle üle, et kadunud on lihtne võimalus tagumisi istmeid täielikult eemaldada või teha interjöörist tõeline tühiruum – uus Espace on selles osas rohkem kompromiss.

Kuid argitasandil, seal, kus päris ostjad oma otsuseid teevad, täidab Espace oma rolli eeskujulikult. Ta on praktiline, mugav ja turvaline; suudab peret ja pagasit pikkade vahemaade taha vedada, pakkudes samal ajal meelerahu ning kütusekulu ei pane kukrut pisaraid valama. Ta teeb nime Espace uuele põlvkonnale tuttavaks teises vormis, mitte enam radikaalse mahtuniversaalina, vaid tehnoloogiliselt küpse, hästi viimistletud ja tugevalt turule positsioneeritud peremaasturina.

Seega on see ruumilaev maandunud uues sadamas, kus reeglid on teised ja konkurents tihedam, kuid ta on endiselt valmis võtma pardale pere, sõbrad ja kõik vajalikud kotid ning viima nad kohale mugavalt, turvaliselt ja muljetavaldavalt ökonoomselt. See ei pruugi olla enam sama Espace, mis 80-ndatel autouudiseid raputas aga see on siiski Espace ja teeb oma tööd väga hästi.