Renault äratab 8 Gordini ellu 199 kW elektrilise tagaveolise kupeena

Seeriaautot Renault praegu ei luba. Ideeauto sündis disainiprojektina ning jätkab Renault 5 Diamanti ja elektrilise R17 restomodi alustatud ajalooliste mudelite ümbertõlgendamist. Renault esitleb autot 24. septembril Renault Carwalkis ning näitab seda 12.-18. oktoobrini Pariisi autonäitusel.

70 kW asemel 199 kW

Algne Renault 8 Gordini jõudis turule 1964. aastal. Selle tagamootor arendas 95 hj ehk umbes 70 kW ning jõud läks tagaratastele. Auto saavutas maine kiire, kuid juhilt oskusi nõudva masinana ja aitas koolitada tervet põlvkonda Prantsuse võidusõitjaid.

Gordini tähtsus ulatus pelgast võimsamast Renault 8-st kaugemale. Renault sidus Amédée Gordini nime tavalise seeriaauto sportversiooniga ajal, mil GTI-buumini jäi veel ligikaudu kümme aastat. Sinine kere ja kaks valget triipu muutsid auto kiiresti äratuntavaks.

Uus ideeauto säilitab tagaveo ning viib võimsuse 199 kW-ni. Renault ei avalda aku mahtuvust, pöördemomenti, massi, kiirendust ega sõiduulatust. See on oluline piir: 8 Gordini Concept näeb välja nagu valmis elektriline sportauto, kuid tehniliselt jääb see praegu eelkõige disainiuuringuks.

Ometi on 199 kW huvitav valik. Renault 5 Turbo 3E läheb hoopis teise äärmusse oma 397 kW elektrilise jõuallikaga. Gordini Concept ei ürita seda üle trumbata, vaid asetub vähemalt idee tasandil kergema ja lihtsama sportauto rolli.

Renault tegi neljaukselisest sedaanist kahekohalise kupee

1960. aastate Renault 8 oli kandiline neljaukseline sedaan. Uus Gordini venitab sama põhiidee madalaks ja laiaks kaheukseliseks kupeeks.

Concept on 4,12 meetrit pikk, 1,88 meetrit lai ja kõigest 1,27 meetrit kõrge. Ees kasutab Renault 19-tolliseid, taga 20-tolliseid velgi. Suurem tagaratas lükkab auto visuaalset raskuskeset tahapoole ja rõhutab tagaveolist arhitektuuri.

Renault ei proovinud vana autot lihtsalt suuremaks joonistada. Originaali peaaegu sümmeetriline esi- ja tagaosa sai tugevama kiilukujulise hoiaku, laiad rattakoopad ja madala kabiini. Taga langeb kere kergelt allapoole, mida ajaloolisel Renault 8-l polnud.

Kõige selgem side vana autoga peitub detailides. Renault säilitas kandilised rattakoopad ja kere keskosa läbiva iseloomuliku joone, kuid kasutab viimast nüüd ka õhu suunamiseks sisselaskeavasse.

Esivõret pole. Selle asemel kannab nina kuut ümmargust valguselementi, mis meenutavad ralliautode lisatulesid. Tagatuled istuvad väljalülitatuna peaaegu nähtamatult kere sees.

Gordini valged triibud pole enam kleebised

Originaalse Renault 8 Gordini kaks valget triipu muutusid mudeli visiitkaardiks. Concept kasutab sama motiivi palju ambitsioonikamalt.

Triibud pole lihtsalt sinisele kerele kantud graafika. Renault ehitas nende järgi mitu auto elementi, nende seas esiklaasi alaosa võre ja tagatulede graafika. Joon jätkub salongi ning liigub armatuurlaua ülaosas järk-järgult valgest siniseks.

Ka sinine värv viitab ajaloolisele Bleu de France'ile. Renault kasutab kolmekihilist värvilahendust pärlmutterpigmendi ja siniseks toonitud sideainega, muutmaks kere valguse käes sügavamaks ning toomaks skulptuurseid pindu paremini esile.

Gordini kirjatüüp võtab eeskuju 1964. aasta autost. Renault lisas sellele uue „8” embleemi, mille moodustavad kaheksa segmenti.

„Café racer” tähendab siin vähem, mitte rohkem

Renault nimetab disaini üheks lähtekohaks mootorrattamaailmast tuttavat „café raceri” filosoofiat. Mõte pole klassikalist autot dekoratsioonidega üle koormata, vaid eemaldada üleliigne ja jätta nähtavale vorm, materjal ning funktsioon.

Selle tulemusel peitis Renault osa tavapäraseid kere liitekohti. Esikapoti tavapärast vuuki näiteks näha pole, sest kogu detail eemaldub ühe tükina nagu võistlusautol.

Vana auto külgmine kroomliist ei naase samuti eraldi ehisdetailina. Disainerid vormisid selle asemel keresse pingestatud joone.

See on retroauto puhul värskendav lähenemine. Liiga sageli tähendab ajaloolise mudeli taaselustamine vanade tunnuste suurendamist ja nende uuele kerele kleepimist. Gordini Concept kasutab originaali äratuntavaid elemente pigem lähtepunktina.

Salong loobub suurest tahvelarvutist

Kõige huvitavam lahendus võib peituda hoopis salongis. Renault ei täitnud armatuurlauda ühe hiiglasliku ristkülikukujulise ekraaniga.

Harjatud alumiiniumist horisontaalsel armatuurlaual istuvad hoopis ümmargused digitaalsed näidikud. Nende paksud raamid kordavad esiosa ümmarguste tulede ruumilist kujundust.

Renault kasutab plasti asemel nähtavat alumiiniumi ja Alcantarat. Kahe korvistme keskosa katab sinine velvet, viidates vana Gordini lihtsatele peatugedeta istmetele. Süsinikkiudu Renault salongis ei kasuta, kuigi väliskeres seda leidub.

Keset armatuurlauda paikneb punase nupuga stopper. See on peaaegu demonstratiivselt vanamoodne detail elektriautos, kuid Gordini puhul töötab paremini kui järjekordne puutetundlik alammenüü.

Renault kaevab ajaloost välja just õiged nimed

8 Gordini Concept kuulub Renault viimaste aastate teadlikku pärandiprogrammi. Renault 5 ja Renault 4 on juba naasnud elektriliste seeriaautodena, Renault 5 Turbo 3E viib ajaloolise nime ekstreemse elektrilise sportauto maailma ning R17 electric restomod x Ora Ïto ja Renault 5 Diamant uurisid sama teemat ideeautodena.

Gordini Concepti puhul tasub seetõttu hoiduda automaatsest järeldusest, et 199 kW elektrikupee jõuab peagi müügile. Renault kirjeldab autot disainiprojektina ning plaanib selle hiljem paigutada Flinsi Renault Collections muuseumi. Muuseumi avamist kavandab tootja ligikaudu 15 kuu pärast.

Kuid idee ise vääriks seeriatootmist. Euroopa elektriautode turg täitub kiiresti linnamaasturite, crossover'ite ja raskete suure akuga mudelitega. Madal, kompaktne ja tagaveoline elektriline sportkupee pakuks hoopis teistsugust argumenti.

Gordini nimi sobib selleks eriti hästi. Amédée Gordini ehitas oma maine mitte luksuse, vaid tagasihoidliku tehnika teravamaks muutmisega. Kui Renault tahaks kunagi teha elektriauto, mille väärtus peitub massi, šassii ja juhitavuse asemel milleski muus kui maksimaalses ekraanisuuruses, oleks tal sobiv nimi juba olemas.