Euroopa autotööstust ähvardab uus kaubandustõke, lahendus peitub koostöös brittidega
Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi autotööstus vajavad tihedamat koostööd, vältimaks akusõltuvuse ja uute kaubandustõkete tõttu konkurentsis mahajäämist. LSE Consultingu uuringu sõnum puudutab 2027. aasta päritolureegleid: kummalgi poolel pole kindlust, et nõuetele vastavaid akusid saab olema piisavalt.
La Manche ei lahuta tootmisahelaid
LSE Consultingu koostatud analüüs ühendab 62 autotööstuskontserni andmed aastatest 2014 kuni 2024, ettevõtete küsitluse ning intervjuud tööstusjuhtide ja poliitikakujundajatega.
Kaubandusnumbrid näitavad, miks üksnes oma turu kaitsmisest ei piisa. Euroopa Liitu jõuab 60,4% Ühendkuningriigi sõidukiekspordist, samal ajal läheb 30,0% EL-i sõidukiekspordist Ühendkuningriiki. Briti turg on ühtlasi EL-is toodetud akuelektriliste sõidukite suurim eksporditurg.
Ka komponentide puhul on seos tugev: Ühendkuningriik on EL-i suurim autoosade eksporditurg, edestades USA-d ja Hiinat. Seega puudutavad uued tõkked lisaks autotehastele ka nende tarnijaid. EL-i ja Ühendkuningriigi sõidukitootmine annab otseselt tööd kokku 1,37 miljonile inimesele.
Kaubandus: EL võtab vastu 60,4% Ühendkuningriigi sõidukiekspordist; Ühendkuningriiki läheb 30,0% EL-i sõidukiekspordist.
Akusõltuvus: EL impordib ligikaudu kaks kolmandikku kasutatavatest liitiumioonakudest.
Investeeringud: Euroopa aku- ja elektrisõidukite tootmisrajatistesse on alates 2017. aastast läinud hinnanguliselt 72 miljardit eurot.
Tähtpäev: kaubanduslepingu uued päritolureeglid peavad täies mahus rakenduma 1. jaanuaril 2027.
Uuringu alus: 62 autotööstuskontserni andmed aastatest 2014 kuni 2024, ettevõtete küsitlus ja intervjuud.
Akudest saab 2027. aasta proovikivi
Alates 1. jaanuarist 2027 peavad täies mahus rakenduma EL-i ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu uued päritolureeglid. Uuring hoiatab, et kumbki pool ei saa pidada nõuetele vastavate akude piisavat pakkumist selleks ajaks kindlaks. Kui sobiva päritoluga akusid napib, ähvardavad sõidukikaubandust tollimaksud ja ettevõtteid märkimisväärsed lisakulud.
Investeeringud pole sõltuvust seni kõrvaldanud. Alates 2017. aastast on Euroopa aku- ja elektrisõidukite tootmisrajatistesse läinud hinnanguliselt 72 miljardit eurot, kuid EL impordib endiselt ligikaudu kaks kolmandikku kasutatavatest liitiumioonakudest. Ühendkuningriigi kodumaine akutootmisbaas on väiksem.
See muudab päritolureeglid enamaks kui tollivormistuse küsimuseks. Euroopa tootja jaoks loeb lisaks aku kättesaadavusele ka selle vastavus kaubanduslepingu nõuetele. Briti turu tähtsus EL-i elektrisõidukite ekspordis teeb akude nappusest mõlema poole ühise mure.
Ühine akutootmise plaan ja paindlikumad reeglid
Uuring soovitab käsitleda 2027. aasta päritolureegleid ühiselt ning kaaluda nende rakendamisel asjakohast paindlikkust. Sellega peaks kaasnema ühine tegevuskava akutootmise ja tarneahelate võimekuse kasvatamiseks.
Teine oluline ettepanek puudutab „Made in Europe” kohaliku sisu nõudeid. Autorid soovitavad arvestada neis ka Ühendkuningriigi komponentide ja sõidukitega ning tunnustada Briti sisu EL-i päritoluarvestuses. Eesmärk on hoida koos seniseid tootmisahelaid ja vältida tootmise liikumist teistesse riikidesse.
Soovituste hulka kuuluvad ka pikaajaliselt stabiilsed investeerimistingimused, parem laadimistaristu, konkurentsivõimeline energia hind ning elektrisõidukite nõudlust toetavad meetmed. Kriitiliste toormete puhul näeb uuring vajadust ühise töö järele töötlemises, ringlussevõtus, teaduses ja innovatsioonis.
Euroopa konkurentsivõime sõltub ka naabrist
Uuringu järgi nihkub üleilmse autotööstuse raskuskese Hiina poole, samal ajal survestavad Euroopa ja Briti tootjaid elektrisõidukitele üleminek, kasvavad tootmiskulud ning geopoliitiline konkurents. Autorid soovitavad lähendada ka regulatsioone seal, kus erinevused tekitavad lisakulu selge strateegilise kasuta.
Euroopa vaates on raporti sõnum praktiline: omavahel tihedalt seotud turud vajavad kooskõlastatud tööstuspoliitikat. Üksnes investeeringutest uutesse tehastesse ei piisa, kui kaubandusreeglid ja tarneahelate areng liiguvad eri tempos.
Tegu on uuringu soovituste, mitte kokkulepitud poliitikamuudatustega. Lähtematerjal ei kinnita päritolureeglite uut leevendust ega Ühendkuningriigi kaasamist „Made in Europe” meetmetesse.
