Mercedes-Benz külmutas investeeringud Saksamaal, ametiühing ähvardab autotööstust ulatuslike streikidega
Saksamaa autotööstuse töökonflikt jõudis uude etappi. Mercedes-Benz peatas täiendavad investeeringud oma Saksamaa tehastesse ja kaalub tootmisüksuste sulgemist, sest ettevõtte juhtkond ei suuda töötajate esindajatega kulude vähendamises kokku leppida. Samal ajal andis ametiühing IG Metall loa 24-tunnisteks hoiatusstreikideks, mis võivad tabada ka Audi ja Mercedes-Benzi tehaseid. Vaidluse keskmes pole enam ainult palgad, vaid Saksamaa kui autotootmisriigi konkurentsivõime.
Mercedes-Benz külmutas investeeringud ja kaalub tehaste sulgemist
Mercedes-Benzi tootmisjuht Michael Schiebe kinnitas ettevõtte sisevõrgus avaldatud intervjuus, et juhatus otsustas peatada kõik täiendavad investeeringud Saksamaa tootmisüksustesse.
Otsuse põhjuseks on kuid kestnud tulutud läbirääkimised töönõukogu ja IG Metalliga. Mercedes soovib vähendada Saksamaa tööjõukulusid ligikaudu 800 miljoni euro võrra aastas.
Juhtkonna ettepanek näeb muu hulgas ette töönädala pikendamist seniselt 35 tunnilt 40 tunnini ilma põhipalka suurendamata. Samuti soovib ettevõte kärpida lisatasusid ja muid töötajatele pakutavaid hüvitisi.
Viie tunni lisamine tähendaks sama kuupalga juures tegeliku tunnitasu vähenemist 12,5%.
Personalijuht Britta Seeger hoiatas, et kokkuleppe puudumisel peab Mercedes põhjalikumalt hindama Saksamaa tehaste tulevikku. Juhtkond soovib sulgemisi vältida, kuid ei välista enam ka seda võimalust.
Schiebe oli varem viidanud võimalusele sulgeda üks autode koostetehas ja üks jõuallikakomponentide tootmisüksus. Konkreetseid sulgemisotsuseid ettevõte veel langetanud pole.
Audi ja Mercedes-Benz on juba streike kogenud
Samal ajal teravneb kogu Saksamaa metalli- ja elektritööstuse kollektiivlepinguvaidlus.
IG Metall teatas 12. novembril, et lubab seniste mõnetunniste tööseisakute asemel korraldada ka 24-tunniseid hoiatusstreike. Ametiühingu andmetel on novembri algusest tööseisakutes osalenud juba 464 000 inimest.
Konflikt puudutab ligikaudu 3,7 miljonit töötajat.
Ametiühing nõuab 5% palgatõusu 12 kuu jooksul ja senisest tugevamaid töökohtade säilitamise tagatisi. Tööandjad pakuvad aga 1,3% palgatõusu alles 2028. aasta juulist.
See tähendab, et töötajad peaksid praeguse pakkumise korral ootama püsivat palgatõusu veel ligi kaks aastat.
Hoiatusstreigid on juba puudutanud mitut suuremat autotehast.
Audi Ingolstadti tehases ja sellega seotud ettevõtetes osales 9. novembril tööseisakus ligikaudu 15 000 inimest. Neckarsulmis kogunes protestile 6500 töötajat.
Mercedes-Benzi Sindelfingeni tehases osales 6. novembril öistes tööseisakutes üle 4000 inimese ning päevases protestiaktsioonis ligikaudu 7500.
Uute ööpäevaste streikide täpsed toimumiskohad ja ajad pole veel selged.
Ametiühing pakub järeleandmisi investeeringute vastu
IG Metall ei välista täielikult töötingimuste muutmist.
Ametiühing pakkus läbirääkimistel võimalust teha ajutisi erandeid kollektiivlepingutest, kui ettevõtted võtavad vastutasuks kontrollitavad kohustused investeerida uutesse toodetesse, säilitada tootmisüksused ja kaitsta töökohti.
See on oluline erinevus Mercedes-Benzi juhtkonna soovidest.
Tootja tahab kõigepealt vähendada kulusid, säilitamaks konkurentsivõime. Ametiühing nõuab, et töötajate järeleandmised tooksid kaasa konkreetsed investeeringud ja tööhõivegarantiid.
Mõlema poole seisukohal on majanduslik põhjendus. Saksamaa tehased peavad konkureerima oluliselt odavamate tootmisüksustega Ida-Euroopas ja Aasias. Töötajate jaoks tähendaks aga pikem töönädal sama palga eest seniste töötingimuste märgatavat halvenemist.
Küsimus on selles, kes kannab autotööstuse ümberkorraldamise kulud ja milliseid tagatisi töötajad vastutasuks saavad.
Saksamaa tootmiskulud muutuvad järjest suuremaks probleemiks
Mercedes-Benzi investeeringute peatamise taga on rohkem kui järjekordne palgavaidlus.
Ettevõtte juhtkonna hinnangul võivad Saksamaa tootmise tööjõukulud olla mõne Ida-Euroopa tehase omadest kuni viis korda kõrgemad.
Samas survestavad tootjat USA imporditollid, nõrgenev nõudlus Hiinas ja kohalike Hiina automarkide järjest tugevam konkurents.
Need tegurid mõjutavad kogu Saksamaa autotööstust.
Volkswagen kavandab ulatuslikke töökohtade ja tootmisvõimsuse kärpeid. Komponenditootja Schaeffler teatas hiljuti 3460 töökoha kaotamisest ning viie Euroopa tehase sulgemisest, neist nelja Saksamaal.
Audi Neckarsulmi tehase tulevik tekitab samuti küsimusi. Kui ettevõte ei leia tootmisüksusele uut konkurentsivõimelist tegevust, võib senine autotootmine seal pärast 2033. aastat lõppeda.
Kas odavam tööjõud suudab Saksamaa autotööstuse päästa?
Tööjõukulud on oluline konkurentsitegur, kuid nende vähendamine ei lahenda kõiki Saksamaa autotööstuse probleeme.
Euroopa tootjad peavad samal ajal investeerima akutehnoloogiasse, tarkvarasse, elektriajamitesse ja uutesse tootmisprotsessidesse. Hiina konkurendid suudavad paljudes segmentides arendada uusi mudeleid kiiremini ja pakkuda neid madalama hinnaga.
Seetõttu võib investeeringute pikaajaline külmutamine osutuda Mercedes-Benzi jaoks kahe teraga mõõgaks.
Lühiajaliselt suurendab see survet ametiühingule ja aitab vältida täiendavaid kulukohustusi. Pikemas perspektiivis võivad aga investeeringuteta tehased jääda tehnoloogiliselt maha, muutes nende sulgemise veelgi tõenäolisemaks.
Sama probleem puudutab Audit. Tootmisüksuse tulevik sõltub sellest, kas kontsern usaldab sellele järgmise põlvkonna mudelite või komponentide valmistamise.
Autotööstuses ei otsusta tehase tulevikku enam üksnes tänane tootmiskulu, vaid ka see, kas ettevõte peab tootmisüksust järgmiste aastakümnete strateegias vajalikuks.
Euroopa autotööstus seisab keerulise valiku ees
Saksamaa autotootjate probleem puudutab kogu Euroopa tööstust.
Kui Mercedes-Benz ja teised tootjad viivad suurema osa uutest investeeringutest madalamate kuludega riikidesse, võib see tugevdada mõne Euroopa piirkonna tootmist, kuid nõrgendada Saksamaa senist positsiooni autotööstuse keskpunktina.
Samas võib tootmise ümberpaigutamine mõjutada tarneahelaid ka Eestis, kus mitmed ettevõtted valmistavad komponente Euroopa autotööstusele.
Otsene mõju sõltub sellest, millised tehased ja mudelid lõpuks investeeringutest ilma jäävad.
Mercedes-Benzi otsus ja IG Metalli streigiähvardus näitavad, et Saksamaa autotööstuses käib võitlus märksa enama kui järgmise palgalepingu üle.
Tootjad soovivad vähendada kulusid, et säilitada konkurentsivõime. Töötajad tahavad kindlust, et nende järeleandmised ei lõpe mõne aasta pärast ikkagi tehaste sulgemisega.
Mõistlik kompromiss eeldaks kulude vähendamise sidumist investeeringute, tootlikkuse parandamise ja uute mudelitega. Ilma selleta võib Saksamaa küll saada odavama tööjõu, kuid kaotada osa tööstusest, mille jaoks seda vaja oleks.
