Euroopa Liit ja Suurbritannia plaanivad elektriautode tollimaksu edasi lükata

Euroopa akutehased ei jõua nõudlusega sammu pidada

Financial Timesi andmetel arutab Euroopa Komisjon autotootjatega võimalust lükata uute päritolureeglite jõustumine ühe või kahe aasta võrra edasi. Suurbritannia valitsus toetab samuti edasilükkamist, kuid lõplikku kokkulepet pole veel sõlmitud.

Probleemi juured ulatuvad Brexitile järgnenud kaubandusleppesse. Selle järgi peavad elektriautod vastama kindlatele piirkondliku päritolu nõuetele, pääsemaks Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel tollimaksuta liikuma.

Alates 1. jaanuarist 2027 peaks vähemalt 55% sõiduki väärtusest pärinema Euroopa Liidust või Suurbritanniast. Akuelementide ja -moodulite puhul tõuseb piirkondliku päritolu nõue 65 protsendini ning akupakkidel 70 protsendini.

Nõuetele mittevastavatele sõidukitele rakenduks 10% tollimaks.

Euroopa akutööstuse areng on aga jäänud prognoosidele alla. Mitmed kavandatud akutehased pole tootmist alustanud ning autotootjad sõltuvad endiselt Hiinast, Jaapanist ja Lõuna-Koreast imporditavatest elementidest.

Autotootjaid ähvardab 1,5 miljardi euro suurune lisakulu

Euroopa autotootjate ühenduse ACEA hinnangul ekspordivad Euroopa Liidu tootjad 2027. aastal Suurbritanniasse ligikaudu 520 000 elektriautot ja elektrilist kaubikut, mille koguväärtus ulatub 17,9 miljardi euroni.

Praeguste tarneahelate juures ei vastaks umbes 82% neist sõidukitest rangematele päritolureeglitele.

See tähendaks autotootjatele ligikaudu 1,47 miljardi euro suurust täiendavat tollikulu ühe aastaga.

Lisakoormus puudutaks mõlemas suunas toimuvat kaubandust. Näiteks Suurbritannias toodetud Nissan Leaf ja Stellantise elektrilised tarbesõidukid konkureerivad Euroopa turul kohapeal valmistatud mudelitega.

Tollimaks muudaks nende hinnastamise keerulisemaks ning osa kulust võiks jõuda lõpptarbijani.

Brüssel kaalub lühemat üleminekuaega

Autotootjad soovivad säilitada senised akupakkide päritolunõuded 2029. aasta lõpuni, rakendada rangemaid akuelementide nõudeid 2030. aastast ning lükata katoodimaterjalide päritolupiirangud 2032. aastasse.

Euroopa Komisjon kaalub tagasihoidlikumaid muudatusi. Üks võimalus on üheaastane edasilükkamine, teine aga kaheaastane erikord, mis lubaks tootjatel tasakaalustada nõuetele mittevastavate ekspordiautode osakaalu piirkondliku päritolu tingimusi täitvate sõidukite müügiga.

Tegemist pole esimese järeleandmisega. Samad rangemad reeglid pidid algselt jõustuma juba 2024. aastal, kuid Euroopa Liit ja Suurbritannia pikendasid üleminekuaega 2026. aasta lõpuni.

Järgmisi läbirääkimisi oodatakse pärast 20. novembri Euroopa Liidu ja Suurbritannia tippkohtumist.

Edasilükkamine aitab autotootjaid, kuid ei lahenda sõltuvust Hiinast

Tollimaksu edasilükkamine annaks Euroopa tootjatele aega arendada kohalikku akutööstust ning vältida elektriautode võimalikku hinnatõusu.

Samas peitub otsuses vastuolu. Päritolureeglite eesmärk ongi soodustada Euroopa akude ja nende komponentide tootmist. Nõuete korduv edasilükkamine võib vähendada survet investeerida kohalikesse tehastesse.

Ka Euroopa akutööstuse ettevõtted ei toeta tingimata leevendusi, sest need võivad halvendada juba tehtud investeeringute tasuvust.

Hiina autotootjate jaoks on olukord seevastu soodne. Kui Euroopa tootjad peavad omaenda tarneahelate tõttu maksma täiendavaid tolle, muutuvad Hiina konkurendid Suurbritannia turul suhteliselt atraktiivsemaks.

Euroopa autotööstuse tegelik probleem pole seega 10% tollimaks, vaid suutmatus rajada piisavalt kiiresti konkurentsivõimelist akutööstust. Täiendav üleminekuaeg võib aidata vältida hinnatõusu, kuid ilma uute investeeringute ja tootmisvõimsusteta seisavad autotootjad mõne aasta pärast sama küsimuse ees.

Meie ostjale sõltub otsene mõju sellest, milliste mudelite hinnad ja tarneahelad võimaliku tollimaksu tõttu muutuksid. Praegu pole põhjust rääkida kindlast hinnatõusust, sest läbirääkimised alles käivad.