Euroopa Parlament astus sammu bensiiniautode säilitamiseks pärast 2035. aastat
Euroopa Liidu plaan lõpetada 2035. aastast uute sisepõlemismootoriga autode müük võib muutuda märgatavalt leebemaks. Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon toetas ettepanekut vähendada autotootjate kohustuslikku CO₂-heite kärbet senise 100% asemel 87,5 protsendini. See jätaks võimaluse müüa ka pärast 2035. aastat uusi bensiini-, diisel- ja hübriidautosid. Tegemist pole siiski lõpliku otsusega, sest muudatus vajab veel Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide heakskiitu.
Senine 100% eesmärk võib langeda 87,5 protsendini
Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon kiitis 4. novembril heaks muudatusettepaneku, mis leevendaks autotootjatele kehtivaid 2035. aasta CO₂-heite nõudeid.
Praegune seadus nõuab, et uute sõiduautode keskmine CO₂-heide väheneks 2035. aastaks 2021. aasta võrdlustasemega võrreldes 100%. Sisuliselt jätab see uute autode turul ruumi üksnes nullheitega sõidukitele.
Euroopa Komisjon pakkus juba 2025. aasta detsembris välja 90% vähendamise eesmärgi. Parlamendikomisjon soovib minna kaugemale, lubades tootjatel vähendada heitmeid 87,5% ning kasutada täiendavalt arvestuslikke hüvitusmehhanisme.
Reutersi ülevaate kohaselt võimaldaks Euroopa Liidus toodetud väikese süsinikujalajäljega terase kasutamine kompenseerida veel kuni 7,5 protsendipunkti heitest.
See muudaks 2035. aasta nõuded senisest paindlikumaks, kuid ei tähendaks sisepõlemismootorite piiranguteta tagasitulekut.
Hübriidid ja alternatiivkütused saavad uue võimaluse
Muudatusettepanek toetab ka erikorda autodele, mis kasutavad üksnes nõuetele vastavaid alternatiivkütuseid, sealhulgas teatavaid biokütuseid.
Sellised sõidukid võiksid CO₂-arvestuses saada nullheitega autodega võrreldava kohtlemise.
Tootjatele pakutakse ka nn superkrediite. Euroopa Liidus valmistatud kuni 4,2 meetri pikkune elektriauto läheks arvestusse 1,4 sõidukina, võimaldades tasakaalustada suurema heitega mudelite müüki.
Leevendused puudutaksid ka kaubikuid. Nende 2030. aasta heite vähendamise eesmärk langeks seniselt 50 protsendilt 35 protsendini ning 2035. aasta eesmärk 100 protsendilt 80 protsendini.
Autotööstuse jaoks tähendaks see rohkem aega sisepõlemismootorite, hübriidajamite ja elektriautode paralleelseks arendamiseks.
Euroopa tootjad võidavad aega, kuid mitte tingimata konkurentsieelist
Kõige rohkem võiks muudatusest kasu saada Volkswagen, Mercedes-Benz, BMW ja Stellantis, kelle mudelivalikus moodustavad sisepõlemismootoriga autod endiselt olulise osa.
Samuti toetaks otsus Toyota ja teiste hübriidtehnoloogiale panustavate tootjate strateegiat.
Euroopa autotööstus seisab keerulises olukorras. Elektriautode arendamine nõuab suuri investeeringuid, kuid laadimistaristu ja nõudlus ei arene kõigis liikmesriikides ühesuguse kiirusega.
Samas kasvatavad Hiina tootjad elektriautode tehnoloogilist ja hinnalist konkurentsivõimet.
Siin peitubki muudatuse suurim vastuolu. Leebemad nõuded annavad Euroopa ettevõtetele rohkem aega, kuid võivad ka vähendada survet arendada odavamaid ja tõhusamaid elektriautosid.
Euroopa autotootjate ühendus ACEA tervitas komisjoni ettepanekut ettevaatlikult, kuid leidis, et muudatused ei lahenda veel kõiki tööstuse probleeme. Keskkonnaorganisatsioon Transport & Environment hoiatas seevastu, et sisepõlemismootorite müügi pikendamine võib nõrgendada Euroopa konkurentsivõimet elektriautode valdkonnas.
Mida tähendab muudatus meile?
Kui Euroopa Liit ettepaneku lõplikult kinnitab, võivad siinsed ostjad saada ka pärast 2035. aastat valida uute sisepõlemismootoriga autode ja hübriidide vahel.
See ei tähenda siiski, et kõik praegused mootorid jääksid tootmisse. Autotootjad peavad jätkuvalt vähendama kogu müüdava autopargi keskmist CO₂-heidet.
Samuti ei muuda ettepanek kasutatud autode müügireegleid. Juba praegu võivad sisepõlemismootoriga autod jääda liiklusesse ka pärast 2035. aastat.
Kõige olulisem on mõista, et Euroopa Liit ei tühistanud sisepõlemismootorite piirangut. Keskkonnakomisjon toetas selle leevendamist ning Euroopa Parlamendi täiskogu peaks ettepanekut arutama detsembris. Seejärel peavad parlament ja liikmesriigid jõudma lõpliku kokkuleppeni.
Euroopa autotööstus võib saada rohkem hingamisruumi, kuid selle kasutamine sõltub tootjatest endist. Kui lisanduv aeg kulub üksnes vanade jõuallikate eluea pikendamisele, võivad Hiina konkurendid elektriautode arenduses veelgi kaugemale liikuda.
