Mootorrattasektor toetab Euroopas 481 600 töökohta
1/3 
Mootorrattasektori panus Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi SKP-sse ulatus 2024. aastal 35,1 miljardi euroni ning sektor toetas ligi poolt miljonit töökohta. Tootmise, müügi ja remondi kõrval annavad arvestatava osa sellest kaitsevarustus ning motospordiüritused. Samal ajal näitavad 2025. aasta kaubandusandmed Euroopa tootjate jaoks keerulisemat pilti: eksport kahanes ja import kasvas.
Majandusmõju ulatub tehaseväravast kaugele
ANESDORi vahendatud Oxford Economicsi uuring „The Economic Importance of Motorcycles to Europe” hindab mootorrattasektori majanduslikku jalajälge Euroopa Liidus ja Ühendkuningriigis. Lisaks SKP-panusele ja töökohtadele tõi sektor 2024. aastal 20,6 miljardit eurot maksutulu.
Mootorrataste ja nende komponentide tootmine, müük ning remont moodustasid mõju põhiosa: 26,7 miljardit eurot SKP-d ja 356 700 töökohta. Kiivrid, sõiduriided ja muu kaitsevarustus lisasid 5,7 miljardit eurot ning ligi 89 000 töökohta. Võistlused, messid ja margiüritused andsid veel 2,7 miljardit eurot ning 36 000 töökohta.
Koguarvust 208 900 töökohta asuvad sektoris endas, ülejäänuid toetab selle tegevus mujal majanduses. Sektori otsene SKP-panus ulatus 10,6 miljardi euroni. Uuringu arvestuses toetab iga sektoris otseselt loodud euro veel 2,30 euro loomist ülejäänud majanduses ning iga töökoht veel 1,3 töökohta teistes tegevusvaldkondades.
Tootmise, müügi ja remondi majandusmõjust tekib 46% tarnijate juures. Seega pole küsimus üksnes mootorrattatehaste käekäigus: sektori nõudlus ulatub sügavale tarneahelasse.
Majandusmõju 2024. aastal EL-is ja Ühendkuningriigis: 35,1 miljardit eurot SKP-d, 481 600 toetatud töökohta ja 20,6 miljardit eurot maksutulu.
Tootmine, müük ja remont koos komponentidega: 26,7 miljardit eurot SKP-d ning 356 700 töökohta.
EL-i mootorrataste ja komponentide väliskaubandus 2025. aastal: eksport ligikaudu 2 miljardit eurot, import 3,9 miljardit eurot ning puudujääk 1,9 miljardit eurot.
Euroopas liigub 42 miljonit mootorratast; iga päev kasutab mootorratast töölesõiduks 6,4 miljonit inimest.
Parkimisruumi vajadus: mootorrattal 2,9 m² ja autol 11,5 m².
Itaalia ja Saksamaa veavad, väliskaubandus survestab
Itaalia ja Saksamaa annavad kumbki 23% sektori kogu majanduspanusest. Neile järgnevad Prantsusmaa 13%, Ühendkuningriik 9%, Hispaania 7% ja Austria 5% osakaaluga.
2024. aastal läks ekspordiks ligikaudu pool Euroopa Liidu mootorrataste ja komponentide toodangust, võrreldes 43%-ga 2019. aastal. Ekspordi väärtus ulatus 2,5 miljardi euroni, import aga 3,5 miljardi euroni. Nii kujunes kaubanduspuudujäägiks ligikaudu miljard eurot. Suurim eksporditurg oli USA, kuhu jõudis 761 miljoni euro väärtuses kaupa.
Euroopa mootorrattatootjate ühenduse ACEM 2025. aasta kaubandusülevaade näitab olukorra halvenemist: eksport langes 22%, ligikaudu 2 miljardi euroni, ning import kasvas 12%, 3,9 miljardi euroni. Puudujääk paisus seega peaaegu kahekordseks, 1,9 miljardi euroni.
Need arvud eristavad kaht olulist küsimust: mootorrattasektori suur majanduslik jalajälg Euroopas pole sama mis Euroopa tootjate tugev ekspordipositsioon. Kasvav impordi ja ekspordi vahe toob selle erinevuse teravalt esile.
Linnas loevad minutid ja ruutmeetrid
Euroopa teedel liigub uuringu järgi 42 miljonit mootorratast, mis moodustavad 11% mootorsõidukite pargist. Iga päev sõidab mootorrattaga tööle 6,4 miljonit inimest. Nende töölesõidud võtavad kolmandiku võrra vähem aega kui autoga ning uuring hindab aastaseks säästuks ligikaudu 580 eurot juhi kohta.
Parkimisel on erinevus veel silmatorkavam: mootorratas vajab 2,9 m², auto 11,5 m². Ühe auto parkimiskohale mahub seega ligikaudu neli mootorratast. Praegused mootorrattaga töölkäijad väldivad uuringu arvestuses aastas umbes 2,4 miljonit tonni CO₂ heidet võrreldes autoga sõitmisega.
Uuring modelleeris ka olukorda, kus 5% autoga töölkäijatest vahetaks auto mootorratta vastu. Selle stsenaariumi järgi säästaksid sõitjad aastas kokku 28 miljonit päeva sõiduaega väärtusega 8,6 miljardit eurot ning 3,9 miljardit eurot kasutuskulusid. CO₂ heide väheneks 2,6 miljoni tonni võrra ja parkimisruumi vabaneks 124 km².
Need on mudelarvutuse tulemused, mitte juba saavutatud sääst. Samuti puudutavad allikas esitatud kuni 40% väiksemad ummikuviivitused Belgia ühe ülekoormatud kiirtee andmetel hinnatud olukorda, kus 10% sõitjatest läheks üle mootorrattale. Seda tulemust pole põhjust käsitleda kõigile Euroopa teedele kehtiva lubadusena.
Kõik mõjud arvudesse ei mahtunud
2024. aastal külastas suuri motospordiüritusi üle viie miljoni pealtvaataja. Mootorrattaturism toob omakorda kulutusi majutus- ja toitlustusettevõtetele, eriti maapiirkondades, kuid uuring ei suutnud selle mõju rahaliselt hinnata.
Arvestusest jäid välja ka sõidukoolitus, kindlustus ja kullerteenused. Seetõttu ei kirjelda 35,1 miljardi euro suurune SKP-panus kõiki mootorratastega seotud majandustegevusi.
Milano EICMA messi ajal peetud MOTONOMICSi konverentsil tutvustas ACEM ka tööstuse strateegia „Vision 2035+” esialgset suunda. Selle keskmes seisab konkurentsivõime ning terviklik strateegia peaks ilmuma 2027. aasta alguses. Euroopa vaates seob kogu lugu kaks ülesannet: hoida tootmine konkurentsivõimelisena ja arvestada mootorratastega linnaliikluse kavandamisel.
