Kasutatud auto ostmine nõuab ettevaatust - iga 12. autoomanik varjaks müües kallist viga,
Nooremad müüjad varjaksid vigu sagedamini
Autodiagnostikaga tegeleva Carly tellimusel küsitles OnePoll 2000 Suurbritannia autoomanikku. Tulemuste järgi tunnistaks viis protsenti vastanutest kallist riket ainult siis, kui ostja selle kohta küsiks. Kolm protsenti ei räägiks probleemist üldse.
Kõige suurem erinevus ilmnes vanuserühmade võrdluses. 35-44-aastastest autoomanikest jätaks vea omal algatusel avaldamata 15 protsenti, kuid vähemalt 65-aastaste seas oli sama näitaja vaid kolm protsenti.
Piirkondlikult oli tulemus kõrgeim Walesis, kus 13 protsenti vastanutest jätaks probleemi mainimata või ootaks ostja küsimust. Londonis ulatus näitaja 12 protsendini.
Kõik pole siiski nii sünge. Veerand vastanutest teavitaks ostjat rikkest ja langetaks hinda, 24 protsenti aga parandaks vea enne müüki. Oluline on arvestada, et uuring mõõtis inimeste vastuseid hüpoteetilisele olukorrale, mitte tegelikult varjatud rikete esinemissagedust.
Armatuurlaual kustunud hoiatustuli ei tõesta midagi
Carly juhib tähelepanu probleemile, mida kasutatud autode ostjad sageli alahindavad. Tänapäevane auto võib salvestada elektroonilistesse juhtplokkidesse veakoode ka siis, kui armatuurlaual ükski hoiatustuli ei põle. Näiteks võivad diagnostikas ilmneda mootori, käigukasti, heitgaasisüsteemi või juhiabiseadmete rikked, mida lühikese proovisõidu jooksul ei märka. Seetõttu soovitab ettevõte lisada kasutatud auto müügiprotsessi diagnostikaaruande, mis täiendaks hooldusajalugu ja tehnilise ülevaatuse dokumente.
Samas ei maksa ka diagnostikaseadet imevahendiks pidada. Veakoodide puudumine ei tähenda, et auto oleks tehniliselt korras. Elektrooniline kontroll ei pruugi paljastada mehaanilist kulumist, varjatud avariikahjustusi ega kõiki algavaid rikkeid.
Ostja peaks kontrollima enamat kui läbisõitu
Suurbritannia uuring ei näita otseselt meie automüüjate käitumist, kuid kasutatud autode ostmise riskid on sarnased.
Sõiduki saab tausta kontrollida ka internetis. Need andmed aitavad avastada võimalikke vastuolusid läbisõidus ja sõiduki ajaloos, kuid ei asenda tehnilist ülevaatust.
Eriti kalliks võivad kujuneda tänapäevaste automaatkäigukastide, heitgaaside järeltöötlussüsteemide ja elektrifitseeritud jõuülekannete rikked. Mõne tuhande euro suurune remondiarve võib soodsana tundunud ostu kiiresti kahjumlikuks muuta.
Kõige mõistlikum on ühendada diagnostika sõltumatu töökoja kontrolli ja põhjaliku proovisõiduga. Samuti tasub müüjalt teadaolevate rikete kohta kirjalikku kinnitust küsida. Kasutatud auto ostmisel pole küsimus ainult selles, kas müüja räägib tõtt. Veel olulisem on, kas ta üldse teab, mis autol viga on. Korralik tehniline kontroll kaitseb mõlemat tehingupoolt paremini kui ükskõik kui veenev müügijutt.
