Üle 540 kW Ford F-100 ja GT3-kuues Aston Martin vallutasid SEMA lava
1/2 
Meguiar’s tõi SEMA autonäitusele kaks väga erinevat eriprojekti: viis aastat valminud Ford F-100 kastika ja TJ Hunti Aston Martin Vantage’i, mis ühendab tänavaauto võidusõidust inspireeritud kerega. Üks panustab kompressoriga V8 jõule, teine käsitööna sobitatud GT3-detailidele ja vabalthingava mootori iseloomule.
Kaks eri teed sama eesmärgini
Ettevõte esitles mõlemat autot Las Vegase SEMA-l, mis kestab 3.-6. novembrini. Ühtlasi tähistab autohooldusbränd seal oma 125. aastapäeva.
Nende projektide väärtus pole pelgalt silmatorkav välimus. Fordi ehitajad kujundasid põhjalikult ümber nii veermiku kui ka kere, Aston Martini meeskond pidi aga sobitama võidusõiduautost lähtuvad keredetailid tänavaautole. Tulemuseks on kaks eriilmelist näidet sellest, kui kaugele võib eritellimustöö viia.
Ford F-100 GT/FX: 1956. aasta kastikas, FF1 raamveermik, Whipple’i kompressoriga 5,0-liitrine Coyote V8, ligikaudu 541 kW ja kümnekäiguline automaatkäigukast.
Fordi ehitus kestis viis aastat ning maksis üle miljoni USA dollari; esipiduritel on kuue kolviga Wilwoodi sadulad.
Aston Martin Vantage: 2013. aasta tänavaauto, muudetud AMR GT3-kerekomplekt, 4,7-liitrine vabalthingav V8 ja kuuekäiguline käsikäigukast.
Aston Martini VelocityAP väljalaskekollektorid ja väljalaskesüsteem säästavad originaalosadega võrreldes ligikaudu 30 kg; veermikus töötavad Nitron R1 vedru-amordikomplektid.
Vantage’i Nitto NT01 rehvid: ees 285/35 R20, taga 315/30 R20. Euroopa saadavuse ja teeliiklusse lubatavuse kohta info puudub.
F-100 peidab klassikalise kuju alla kompressoriga Coyote’i
Tony Peressinile kuuluv 1956. aasta Ford F-100 GT/FX valmis Arizona töökojas Fat Fender Garage. Projekt kestis viis aastat ja maksis üle miljoni USA dollari.
Kabiini all töötab FF1 Performance Coiloveri raamveermik. Jõuallikaks valis töökoda kolmanda põlvkonna 5,0-liitrise Ford Coyote V8, mille Whipple’i kompressor tõstab võimsuse ligikaudu 541 kW-ni. Mootoriga töötab kümnekäiguline automaatkäigukast.
Jõulise kastika esirataste juures tegutsevad kuue kolviga Wilwoodi pidurisadulad. Auto veereb 20-tollistel HRE velgedel ning tagateljel kasutab ehitaja 315/35 mõõdus Toyo rehve.
Kere säilitab vana Fordi äratuntava näo, kuid detailides kohtab ulatuslikku käsitööd. Ehitajad muutsid katuse ja kapoti kuju, vähendasid kabiini kereosa kõrgust ligikaudu 51 mm võrra ning laiendasid poritiibu. Eritellimusel astmelauad ja veokast, kerepinnaga tasa paigaldatud klaasid ning Mustang GT350 tagadifuusor viivad tulemuse algsest tööautost kaugele.
Originaalne iluvõre jäi alles. Roostevabast terasest kaitserauad ja iludetailid said Cerakote’i katte, kere šampanjatooni värvi koos võidusõidutriibuga ning salong musta nahksisu.
Vantage saab GT3 ilme, kuid pole tehase võistlusauto
TJ Hunti 2013. aasta Aston Martin Vantage lähtub teisest ideest: tuua tehase GT3-võistlusauto välimus tänavaautole. Oluline on eristus, et tegu on GT3-st inspireeritud ümberehituse, mitte tehase GT3-võistlusautoga.
Hunt hankis Aston Martin Racingu GT3-kerekomplekti muudetud versiooni. See hõlmab sügavat esispoilerit, õhuavadega kapotti, küljelaiendeid, tagadifuusorit ja tagatiiba. Detailide paigaldus nõudis individuaalset valmistamist ning sobitamist, mitte lihtsalt kataloogiosade külgekeeramist.
Tavapärase Briti võidusõidurohelise asemel valis Hunt Porsche Paint to Sample’i valikust Macadamia Metallicu. Nii ühendab projekt Briti sportauto vormi Porsche värvitooni ja GT3-autole omase jõulise aerodünaamilise kujundusega.
Vabalthingav V8 ja ligi 30 kg kergem väljalase
Aston Martini kapoti all asub käsitsi koostatud 4,7-liitrine vabalthingav V8. VelocityAP tarnis sellele GT4-spetsifikatsiooniga väljalaskekollektorid ja väljalaskesüsteemi, mis kaaluvad originaalosadest kokku ligikaudu 30 kg vähem. Torustik kasutab 304-klassi austeniitset roostevaba terast.
Sama ettevõte andis projektile kuuekäigulise käsikäigukasti sidurikomplekti. Veermikku täiendavad Nitron R1 reguleeritavad vedru-amordikomplektid ning AP Racingu suruõhutõstukid, mis võimaldavad autot välise suruõhuliini ühendamisel üles tõsta.
HRE R101 Lightweighti veljed on ees 10 ja taga 12 tolli laiad, läbimõõt on mõlemal teljel 20 tolli. Nitto NT01 rehvide mõõt on ees 285/35 R20 ning taga 315/30 R20. Mootori lõppvõimsust, pöördemomenti ega auto kiirendusnäitajaid pressimaterjal ei avalda, mistõttu jääb jõudluse arvuline võrdlus Fordiga tegemata.
Euroopa huvilisele inspiratsioon, mitte müügikuulutus
Euroopa autohuvilisele näitavad need kaks projekti eelkõige erinevaid ümberehituse suundi: klassikalise kastika põhjalikku tehnilist uuendamist ja tänavasportauto võistluslikku ümberkujundamist. Allikas ei anna infot autode Euroopa saadavuse, siinsete hindade ega ümberehituste teeliiklusse lubatavuse kohta.
Meguiar’s tutvustab näitusel ka 2027. aasta autohooldustoodete valikut nii professionaalidele kui ka harrastajatele. Konkreetsete toodete tehnilisi omadusi ja Euroopa turule jõudmise aega lisatud materjal ei täpsusta.
