Toyota tahab muuta sisepõlemismootoriga autod seaduse silmis heitmevabaks
Toyota tahab muuta heitmete arvestamise põhimõtet
Toyota esitas 16. oktoobril Euroopa Liidu seadusandjatele ettepaneku võtta kasutusele uus sõidukikategooria VEEF (Vehicles running Exclusively on Eligible Fuels). See hõlmaks sisepõlemismootoriga autosid, mis kasutavad eranditult nõuetele vastavaid taastuvkütuseid.
Toyota Motor Europe'i ametliku ettepaneku kohaselt võiks selliseid sõidukeid käsitleda heitmevabadena, lähtudes kütuse kogu elutsükli süsinikubilansist, mitte üksnes väljalasketorust eralduvast CO₂ kogusest.
Põhimõte tugineb taastuvkütuste tootmisele orgaanilistest jäätmetest, biomassijääkidest või taastuvenergia abil sünteesitud lähteainetest. Nende põletamisel eraldub küll CO₂, kuid tootmise ja kasutamise terviklik süsinikujalajälg võib olla fossiilkütustega võrreldes märgatavalt väiksem.
Seejuures ei tähenda taastuv päritolu automaatselt süsinikuneutraalsust. Tulemus sõltub tooraine hankimisest, tootmisprotsessist, energiatarbimisest ja transpordist. Lisaks jäävad sisepõlemismootoriga kaasnevad muud saasteained, sealhulgas lämmastikoksiidid.
Seega soovib Toyota muuta eelkõige sõidukite õiguslikku klassifikatsiooni, mitte väita, et taastuvkütusega töötava mootori summutist enam heitgaase ei välju.
BMW ja Toyota katsetavad lahendust Hispaanias
Ettepanek ei piirdu üksnes seadusandjatele saadetud soovidega. Toyota, BMW, Bosch ja Repsol alustasid juulis Hispaanias kuuekuulist katseprojekti, milles osaleb ligikaudu 20 Toyota, Lexuse, BMW ja MINI sõidukit.
Autod kasutavad eranditult Repsoli Nexa 95 taastuvbensiini, mis sobib tootjate kinnitusel olemasolevatele bensiinimootoritele ilma tehniliste ümberehitusteta.
Katseprojekti oluline osa on Boschi digitaalne kütusekontrollisüsteem. See kogub andmeid sõidukitelt, tanklatest ja kütusekaartide tehingutest, võimaldamaks kontrollida, kas autod tangivad tõepoolest ainult nõuetele vastavat taastuvkütust.
Toyota ja tema koostööpartnerid loodavad tõestada, et taastuvkütuste kasutamist saab usaldusväärselt jälgida olemasoleva sõidukipargi ja tanklavõrgu abil. Katse tulemusi pole ettevõtted veel avaldanud.
Suurim probleem on kontroll ja kütuse kättesaadavus
VEEF-kategooria toimimiseks peab Toyota lahendama kaks olulist probleemi.
Esiteks tuleb tagada, et heitmevaba staatuse saanud auto ei kasutaks tavalist fossiilset bensiini. Digitaalne tankimisajalugu võib rikkumise tuvastada, kuid ei takista iseenesest vale kütuse paaki valamist. Usaldusväärne süsteem vajaks seega täiendavat tehnilist kontrolli või tankimispiiranguid.
Teiseks peab nõuetele vastavat taastuvkütust olema piisavas koguses ja konkurentsivõimelise hinnaga. Praegune tootmismaht ei võimalda asendada märkimisväärset osa Euroopa bensiinivajadusest. Lisaks konkureerib maanteetransport taastuvkütuste pärast lennunduse ja laevandusega, kus elektrifitseerimine on keerulisem.
Euroopa valmistub 2035. aasta nõudeid leevendama
Toyota ettepanek saabus ajal, mil Euroopa Liit vaatab üle uute autode CO₂ piirnorme.
Kehtiva korra järgi peavad autotootjad vähendama alates 2035. aastast uute sõiduautode keskmist CO₂ heidet 2021. aasta võrdlustasemega võrreldes 100%. Euroopa Komisjon tegi 2025. aasta detsembris ettepaneku vähendada eesmärki 90%-ni, võimaldades ülejäänud heidet kompenseerida taastuvkütuste ja väiksema süsinikujalajäljega terase kasutamise kaudu.
Euroopa Parlamendi kolme suure fraktsiooni läbirääkijad jõudsid mõned päevad tagasi esialgse kokkuleppeni, mis vähendaks 2035. aasta eesmärki koguni 87,5%-ni. Kokkulepe vajab siiski poliitilist kinnitust ja liikmesriikidega läbirääkimisi.
Toyota ettepanek läheks neist leevendustest kaugemale, võimaldades taastuvkütust kasutavatel sisepõlemismootoriga autodel saada heitmevaba sõiduki õigusliku staatuse.
Tootja jaoks on kaalul enamat kui lihtsalt mootorite tulevik. Selline regulatsioon võimaldaks jätkata olemasolevate jõuallikate ja tootmistehnoloogia kasutamist ning vähendaks survet minna kiiresti üle üksnes elektriautodele.
Euroopa ostjale võiks see pikemas perspektiivis tähendada suuremat jõuallikate valikut. Kas sellest sünnib ka tegelik keskkonnakasu, sõltub aga taastuvkütuste tootmismahust, hinnast ja tõendatud süsinikujalajäljest.
