Opel STX toob universaali tagasi tulevikku ja näitab margi järgmist disainikeelt

Täielikult näitab Opel autot 12. oktoobril Pariisi autonäitusel. Nimi STX tähendab Sports Tourer eXperimental ning pole juhuslik: ideeauto peab näitama, kuidas Opel näeb elektrilise universaali tulevikku.

Universaal pole Opelile nostalgiline kõrvalprojekt

STX-i juures on kõige olulisem kerevalik. Ajal, mil peaaegu iga tootja täidab elektriautode valikut järjest uute linnamaasturitega, kasutab Opel oma järgmise disainietapi näitamiseks universaali. Sellel on margi ajaloos tugev põhjendus. Opel peab ennast üheks Euroopa universaalide teerajajaks ning praegu jätkab seda liini Astra Sports Tourer. Viimane pakub kuni 1634 liitrit pakiruumi ja näitab, et klassikaline madal pereauto pole Rüsselsheimis veel väljasurev liik.

STX ei paista siiski olevat lihtsalt järgmise Astra Sports Toureri otsene eelvaade. Opeli tegevjuhi Florian Huettli sõnul näitab ideeauto margi tulevaste aerodünaamiliste universaalide suunda ning järgmise põlvkonna disainielemente, mida Opel hakkab kasutama seeriaautodel. See jätab ukse lahti palju huvitavamale võimalusele: STX võib mõjutada tervet järgmist Opeli mudelipõlvkonda.

Vizor muutub tehnilisemaks

Esimestel fotodel domineerib Opeli järgmine Vizor. Senistel seeriaautodel ühendab see musta horisontaalse paneeli sisse esituled, margiembleemi ja andurid. STX arendab idee märksa efektsemaks.

Keskel asuvat välgunoole embleemi ümbritsevad kumerad valgustatud lamellid. Opel kasutab neis valgusanimatsioone, muutes senise üsna staatilise Vizori aktiivseks disainielemendiks.

See on loogiline areng. Elektriautol pole klassikalist suurt jahutusvõret enam tingimata vaja ning seetõttu saab auto nina kasutada valgusgraafika ja margi identiteedi kandjana. BMW kasvatab neere, Mercedes-Benz täidab esiosa tähtedega, Opel arendab edasi Vizorit.

Vähemalt esimestel piltidel näib Opeli lahendus neist meeldivalt vaoshoitum.

Aktiivne aerodünaamika teeb päris tööd

Kõige huvitavam tehniline detail asub auto tagaosas.

STX kasutab aktiivset aerodünaamikat, mis kohandab autot sõiduolukorra järgi. Liikuvad tagaosa elemendid juhivad õhuvoolu, vähendamaks õhutakistust ja parandamaks suurel kiirusel stabiilsust.

Elektrilise universaali puhul on see märksa enamat kui autonäituse trikk.

Madalam universaal alustab juba füüsikaliselt soodsamast positsioonist kui sama suure salongi ja pakiruumiga kõrge linnamaastur. Väiksem lauppind ja korralikult kujundatud tagaosa võimaldavad vähendada energiakulu, mis omakorda tähendab kas pikemat sõiduulatust või võimalust saavutada sama sõiduulatus väiksema ja kergema akuga.

Just siin võib universaal elektriajastul uue mõtte saada. Sisepõlemismootoriga autode ajal tähendas mõneprotsendiline aerodünaamiline võit peamiselt pisut väiksemat kütusekulu. Elektriautol mõjutab see otseselt sõiduulatust, aku maksumust ja kiirlaadimispeatuste sagedust.

Kõrge kerega elektriline linnamaastur peab aerodünaamikaga esmalt parandama probleemi, mille tema enda proportsioonid tekitasid. Madal universaal alustab lihtsalt parema lähtepositsiooniga.

Tehnilisi näitajaid Opel veel ei avalda

Siinkohal tuleb STX-i ümber tõmmata selge piir idee ja seeriaauto vahele.

Opel nimetab STX-i elektriliseks tulevikuvisiooniks, kuid pole avaldanud aku mahtuvust, elektrimootorite võimsust, sõiduulatust, laadimisvõimsust ega isegi auto mõõtmeid. Samuti ei kinnita tootja, millisele Stellantise platvormile ideeauto toetub.

Seetõttu pole praegu alust paigutada STX-i tehniliselt näiteks Volkswagen ID.7 Toureri või BMW i5 Touringu kõrvale. Need on reaalselt müüdavad elektrilised universaalid, STX on veel disaini- ja tehnoloogiauuring.

Just Euroopa perspektiivist on võrdlus siiski oluline. Elektriliste universaalide valik kasvab ning lisaks Volkswagenile ja BMW-le pakuvad neid näiteks Audi ja Nio. Opelil on Astra Sports Tourer Electric, kuid selle positsioon ja tehnika kuuluvad selgelt kompaktklassi.

STX annab Opelile võimaluse näidata, milline võiks olla järgmine samm.

Opel vajab sellist autot rohkem kui järjekordset linnamaasturit

Opeli praegune elektriline mudelivalik ulatub Corsast ja Astrast Frontera, Mokka ning Grandlandini. Linnamaasturitest puudust seega pole. STX-i väärtus seisneb hoopis selles, et auto üritab leida elektriajastule sobiva põhjenduse ühele Euroopa traditsioonilisemale keretüübile.

See ei tähenda vana universaali elektrimootoriga taaselustamist. Opel rõhutab siledat pinnakujundust, aktiivset aerodünaamikat, järsult langevat tagaosa ja uut valgusgraafikat. Kõik need lahendused teenivad autot, mis peab olema korraga praktiline ja väikese õhutakistusega.

Linnamaasturite kümnendi järel kõlab see peaaegu radikaalselt.

Kõige tähtsam küsimus saab vastuse Pariisis. Kui STX osutub lihtsalt efektseks disainiharjutuseks, jäävad selle liikuvad aerodünaamilised detailid autonäituse põrandale. Kui Opel suudab aga idee proportsioonid ja aerodünaamilise mõtlemise järgmise põlvkonna seeriaautodesse viia, võib STX osutuda palju tähtsamaks kui järjekordne futuristlik ideeauto.

Vähemalt on Opel valinud tuleviku näitamiseks õige kere. Euroopa ei vaja tingimata veel üht elektrilist linnamaasturit.