Bensiinimootoriga Dodge Charger jõudis Suurbritanniasse, kuid soodne hind jäi Atlandi taha

See pole siiski Dodge'i tavapärase Briti esindusvõrgu sünd, sest sellist võrku sisuliselt pole. Chargeri toob Euroopasse ametlik importija KW Automotive ning Suurbritannias müüb autot Unity Automotive. Esimesed autod jõuavad peagi Oxfordi ning tellimusi võetakse juba vastu.

V8 asemel tuleb 3,0-liitrine Hurricane

Kõige suurem muutus peitub pika kapoti all. Eelmise põlvkonna Chargeri identiteeti määranud HEMI V8 on kadunud ning bensiinimootoriga uus Charger kasutab 3,0-liitrist kahe turboga Hurricane-ridakuuest.

Sixpack R/T arendab 309 kW ja 634 Nm. Kaheksakäigulise automaatkäigukasti ja nelikveoga auto kiirendab 0-96 km/h 4,6 sekundiga ning tippkiirus ulatub ligikaudu 270 km/h-ni. Scat Pack kasutab sama põhimootorit, kuid High Output seadistuses kasvab võimsus 404 kW-ni. USA spetsifikatsioonis ulatub pöördemoment 720 Nm-ni ning 0-96 km/h võtab 3,9 sekundit.

Mõlemad saavad nelikveo, kuid juht võib valida tagaveolise sõidurežiimi. See on Chargeri puhul oluline detail. Nelikvedu aitab enam kui kahetonnise auto jõu maha panna, tagavedu jätab alles vähemalt osa sellest käitumisest, mida muskelauto märgilt oodatakse. V8 mürinat see muidugi tagasi ei too.

Hind kasvab Atlandi ületamisel järsult

USA-s algab Charger Sixpack R/T hind ligikaudu 51 990 dollarist, Scat Pack maksab alates 56 990 dollarist. Suurbritannias küsib Unity samade versioonide eest vastavalt 70 000 ja 76 000 naela. Lihtne dollarite ja naelte kõrvutamine annab siiski eksitava pildi.

Ameerika autode hinnad esitatakse tavaliselt enne kohalikke müügimakse, Suurbritannia jaehind sisaldab käibemaksu. Euroopa auto liigub lisaks läbi spetsiaalse importija ning vajab kohalikule turule sobivat tüübikinnitust, logistikat ja müügijärgset tuge.

Seega pole Charger Suurbritannias lihtsalt „sama auto peaaegu kaks korda kallimalt”. Küll aga kaob suurem osa ühest Chargeri ajaloolisest tugevusest: Ameerikas saab ostja väga palju mootorit ja jõudlust suhteliselt mõistliku raha eest, Euroopas muutub sama auto nišitooteks. Ligikaudu 80 000 euro juures hakkavad konkurendid juba väga tõsiseks minema.

Mustang teeb Chargeri elu ebamugavaks

Kõige ilmsem võrdlus on Ford Mustang GT. Mustang kasutab endiselt 5,0-liitrist vabalthingavat V8-mootorit ning erinevalt Chargerist saab seda Suurbritannias parempoolse rooliga. Charger vastab suurema praktilisuse, nelikveo ja jõulisema ridakuuesega, kuid traditsioonilise muskelauto ostjale on kahe turboga kuuesilindrilise mootori müümine V8 vastu keeruline ülesanne.

Charger on ka tohutu.

Kaheukselise auto pikkus ulatub 5248 millimeetrini, laius 2030 millimeetrini ja teljevahe 3074 millimeetrini. Tühimass liigub ligikaudu 2,1 tonni kandis.

Euroopa kitsal kõrvalteel pole 2,03 meetri laiune vasakpoolse rooliga kupee just loomulik elukeskkond. Dodge ei püüagi seda eriti varjata. Charger on ehitatud Ameerika mõõtkava järgi ning Euroopa ostja peab autoga kohanema, mitte vastupidi.

Samas annab hiiglaslik kere midagi vastu. Charger kasutab praktilist suurt tagaluuki ning tagaistmete kokkuklappimisel kasvab pakiruum 1064 liitrini. Neljaukselise versiooni saab samuti Euroopasse tellida.

Elektriline Daytona tuleb samuti

Bensiinimootor pole uue Chargeri ainus jõuallikas. STLA Large arhitektuur võimaldab Dodge'il ehitada sama mudeliperekonna nii sisepõlemismootori kui täiselektrilise ajamiga. Elektriline Charger Daytona kasutab 100,5 kWh akut ja kahte elektrimootorit. Daytona R/T arendab 394 kW, Scat Pack 493 kW. Viimane kiirendab 0-96 km/h umbes 3,3 sekundiga.

Euroopas tekib seega veider valik. Ostja võib saada futuristliku elektrilise muskelauto, mille Dodge varustab kunstliku Fratzonicu helisüsteemiga, või bensiinimootoriga Chargeri, millel pole enam V8-t.

Puristile pole kumbki päris see vana retsept.

Tehniliselt on Hurricane siiski märksa rohkem kui hädapärane asendusmootor. 404 kW ja 720 Nm on kolmeliitrise ridakuue kohta tõsised numbrid ning Scat Pack edestab jõudluselt paljusid eelmise põlvkonna Chargeri versioone. Küsimus on pigem karakteris kui võimsuses.

Mandri-Euroopas on Chargeril rohkem mõtet

Suurbritannia versiooni kõige kummalisem omadus on vasakpoolne rool. Dodge ei plaani praegu parempoolse rooliga Chargerit, mistõttu peab Briti ostja maksma vähemalt 70 000 naela auto eest, mille juht istub kohaliku liikluse jaoks valel pool.

Mandri-Euroopas seda probleemi pole.

Charger jõuab Euroopa turgudele KW Automotive'i kaudu, mitte Stellantise tavapärase müügivõrgu kaudu. See piirab müügimahtu, kuid sobib auto olemusega üsna hästi. Charger ei hakka siin BMW 4. seeriaga müügitabeli pärast võitlema. Sellise mõõdu, mootori ja hinnaga jääb see teadlikult nišitooteks.

Euroopa perspektiivist ongi uue Chargeri suurim väärtus valikuvabaduses. Ajal, mil suure jõudlusega mudelid liiguvad kiiresti elektri ja pistikhübriidide poole, toob Dodge siia 3,0-liitrise kahe turboga ridakuue, 404 kW ja võimaluse nelikveost tagaveole lülituda.

V8 on läinud ja odav Ameerika hind samuti. Vähemalt pole Dodge veel otsustanud, et Chargeri nime peaks kandma kahetonnine neljasilindriline linnamaastur.