Hollandi tudengite elektriauto püüab linnas kinni kuni 42% rehvitolmust

Filtri asemel kasutatakse elektrilaengut

VENTRA võtmelahendus kannab nime T.R.A.C.E. Süsteem annab rataste juures tekkivatele osakestele elektrilaengu ja tõmbab need seejärel maandatud kogumispinnale.

Linnakiirusel aitavad õhku koguritesse tõmmata ventilaatorid, suuremal kiirusel teeb suure osa tööst õhuvool. Tavapärast vahetatavat filtrit pole, kogumispindu saab puhastada ning kinni püütud materjali uuesti kasutada. TU/ecomotive kasutas osa kogutud osakestest näiteks salongi emailkatte valmistamisel.

Oluline piirang on see, et 42 ja 24 protsenti pärinevad praegu simulatsioonidest, mitte pikaajalisest pärisliikluse mõõtmisest. Seega pole VENTRA veel tõestus, et sama efektiivsus säilib vihmas, lumes, poris ja tuhandete kilomeetrite jooksul.

Massi vähendamine on sama tähtis kui osakeste püüdmine

VENTRA ei ürita ainult juba tekkinud osakesi kinni püüda. Tudengid vähendasid auto massi, et rehvid kuluksid vähem.

Kandevkere kasutab süsinikkiuga tugevdatud termoplastist sandwich-paneele. Täielik konstruktsioon kaalub umbes 135 kg, sellest kandevkere põhiosa 45,5 kg. Meeskonna hinnangul kaaluks võrreldav tavapärase ehitusega lahendus umbes 230 kg. Kogu auto mass on 790 kg.

See on elektriauto kohta erakordselt vähe. Aku tõttu kipuvad elektriautod sisepõlemismootoriga analoogidest raskemad olema ning suurem mass kasvatab rehvi ja teepinna vahelist koormust.

VENTRA arvestuslik WLTP sõiduulatus on 290 km. Projekti mõte pole siiski sõiduulatuse rekord, vaid näidata, et elektriauto keskkonnamõju ei lõpe väljalasketoru puudumisega.

Juht ise saab rehvikulu vähendada

Kolmas osa süsteemist on Clean Drive. Auto jälgib kiirendamist, pidurdamist ja rooliliigutusi ning annab juhile tagasisidet, kuidas sõita sujuvamalt.

See pole elektriauto puhul sugugi kosmeetiline lisa. Elektrimootori hetkeline pöördemoment võimaldab rehve agressiivse gaasikasutusega kiiresti kulutada, samal ajal vähendab regeneratiivpidurdus tavapidurite kasutamist.

VENTRA lähenemine on seetõttu üsna loogiline: kõigepealt tekitada võimalikult vähe kulumisosakesi, seejärel püüda osa ülejäänust kinni.

Euro 7 muudab rehvi- ja piduritolmu päris regulatiivseks probleemiks

Projekt tuleb õigel ajal. Euro 7 ei keskendu enam ainult väljalaskegaasidele, vaid reguleerib esimest korda ka pidurite peenosakeste emissiooni ning rehvide kulumist. Uute M1 ja N1 tüübisertifikaatide Euro 7 nõuded hakkavad rakenduma 29. novembrist 2026.

See annab VENTRA-laadsetele lahendustele rohkem tähendust kui tavalisel tudengite ideeautol. Seeriatootja võib nõudeid täita väiksema massi, paremate rehvide, regeneratiivpidurduse ja pidurimaterjalide arendusega, kuid osakeste aktiivne püüdmine võib saada veel üheks tööriistaks.

VENTRA pole seeriaauto ega valmis lahendus tööstusele. See tõestab aga üsna ebameeldiva nüansi: elektriauto võib olla väljalasketa, kuid rehvid, pidurid ja teekate toodavad saastet ikka edasi.