Audi elektriline A4 hilineb 2029. aastani, Volkswageni tarkvaraprobleemid maksavad kätte

Elektrilise A4 tootmine algab alles 2029. aastal

Briti väljaande Autocar andmetel pidi Audi A4 e-tron algselt jõudma Ingolstadti tootmisliinile 2028. aastal. Nüüd kavandab ettevõte tootmise algust kõige varem 2029. aasta kevadel. Kuid Audi tegevjuht Gernot Döllner kinnitas juba septembris Saksa ajakirjandusele, et tootmise algus nihkub 2029. aastasse. Värskemad andmed näitavad, et arendusprobleemid pole veel täielikult lahenenud.

A4 nimi kadus Audi mudelivalikust 2024. aastal, kui tootja nimetas sisepõlemismootoriga järgmise põlvkonna A4 ümber A5-ks. Elektriline A4 peaks ajaloolise mudelinime tagasi tooma.

Uustulnukat oodatakse nii sedaani kui ka Avanti universaalkerega.

Volkswageni SSP-platvorm hilineb juba kolm aastat

Audi suurim probleem peitub Volkswageni kontserni Scalable Systems Platformi ehk SSP arenduses.

Volkswagen esitles 800-voldist elektriautode arhitektuuri 2021. aastal. Plaani järgi pidi see alates 2026. aastast järk-järgult asendama nii praegused MEB- ja PPE-elektriplatvormid kui ka osa sisepõlemismootoriga autode arhitektuuridest.

Tegelikkuses on programm vähemalt kolm aastat graafikust maas.

Üks peamisi põhjuseid on Volkswageni tarkvaradivisjoni Cariad raskused ühise operatsioonisüsteemi ja elektroonikaarhitektuuri arendamisel.

Probleemide lahendamiseks kaasas kontsern Ameerika elektriautotootja Riviani, kelle tehnoloogiat kasutatakse tulevaste mudelite elektroonika ja tarkvara arendamisel.

SSP viivitused mõjutavad ka järgmise põlvkonna elektrilist Volkswagen Golfi, T-Roci ja Škoda Enyaqi järglast.

Audi enda nõudmised muudavad arenduse keerulisemaks

Kõiki viivitusi ei saa siiski Volkswageni tarkvara süüks panna.

Audi soovib säilitada elektrilisel A4-l traditsioonilisele sportsedaanile omase madala isteasendi ja salongiproportsioonid.

Selle saavutamiseks loobusid insenerid tavapärasest täiesti tasasest elektriautopõrandast ning kavandasid esi- ja tagaistujatele eraldi jalaruumisüvendid.

Muudatus nõuab aku ja teiste kõrgepingekomponentide ümberpaigutamist.

Lisaks otsustas Audi kasutada tavapärase 12-voldise pardavõrgu asemel 48-voldist süsteemi, mis suudab varustada suurema võimsusega arvuteid ja elektroonikaseadmeid.

See muudatus nõudis omakorda täiendavat tööd elektriarhitektuuriga.

Audi seisab seega vastuolu ees: ettevõte soovib kasutada võimalikult palju kontserni ühiseid komponente, kuid samal ajal nõuab oma mudelile erilahendusi. Need parandavad potentsiaalselt sõiduomadusi ja kasutusmugavust, kuid suurendavad arenduskulusid ning pikendavad ajakava.

BMW ja Mercedes-Benz saavad olulise edumaa

Audi jaoks on viivitus eriti ebamugav, sest keskklassi elektriliste luksussedaanide konkurents tugevneb kiiresti.

BMW uus i3 kasutab Neue Klasse arhitektuuri, 800-voldist elektrisüsteemi ja kuni 400 kW laadimisvõimsust. Mercedes-Benz arendab samasse klassi elektrilist C-klassi.

Tesla Model 3 on selles segmendis tegutsenud juba aastaid ning selle konkurentsieeliseks jäävad tootmismaht, energiatõhusus ja hinnastamine.

Audi pakub küll suuremat elektrilist A6 e-troni, kuid see kuulub kõrgemasse hinnaklassi ega asenda otseselt A4 mõõtu sõidukit.

Euroopa turul tähendab 2029. aastani ulatuv viivitus, et BMW ja Mercedes saavad tugevdada oma positsiooni ajal, mil Audi alles valmistub konkureeriva mudeli tootmiseks.

Audi probleem ulatub ühest mudelist kaugemale

Elektrilise A4 hilinemine näitab Volkswageni kontserni suuremat tehnoloogilist probleemi.

SSP pidi vähendama arenduskulusid, ühtlustama elektroonikaarhitektuuri ja võimaldama kasutada samu komponente miljonites sõidukites.

Viivitused sunnivad kontserni seniseid MEB- ja PPE-platvorme kauem kasutama ning kasvatavad paralleelsete tehnoloogiate haldamise kulusid.

Samal ajal arendavad Hiina autotootjad uusi mudeleid järjest kiiremini. Euroopa tootjate jaoks pole seetõttu oluline ainult järgmise põlvkonna tehnoloogia võimekus, vaid ka selle õigeaegne turulejõudmine.

Audi elektrilise A4 suurim probleem pole üksnes aasta võrra hilisem tootmise algus. Konkurendid jõuavad selle aja jooksul oma tehnoloogiat täiustada, hinnastamist kohandada ja kliendibaasi kasvatada.

Audi peab 2029. aastal pakkuma autot, mis konkureerib mitte tänaste BMW ja Mercedese mudelite, vaid nende selleks ajaks edasiarendatud versioonidega.