MotoGP mootorratas alistas jääl vormel-1 auto
Red Bull korraldas USA-s Wisconsini osariigis külmunud järvel ebatavalise võidusõidu, kus vastamisi läksid vormel-1 auto, MotoGP mootorratas, ralliauto, võistluskastiauto ja mootorsaan. Võitjaks tuli Dani Pedrosa KTM RC16-ga, jättes teiseks endise vormel-1 sõitja Patrick Friesacheri. Võistlus näitas, et jääl ei määra tulemust üksnes mootori võimsus, vaid eelkõige rehvide haardumine, sõiduki mass ja juhi oskus.
Viis võidusõidumasinat 17-kraadises pakases
Ultimate Winter Race toimus Wisconsinis Eagle Riveri külmunud järvel, kus õhutemperatuur langes -17 °C-ni.
Võistlusel osalesid ja kohusetundlikult energiajooki rüüpasid Patrick Friesacher Red Bulli maailmameistritiitli võitnud vormel-1 autoga, Dani Pedrosa KTM RC16 MotoGP mootorrattaga, Scott Speed Subaru WRX ralliautoga, Gunnar Sterne Ski-Doo mootorsaaniga ja Andrew Carlson Pro 4 võistluskastiautoga.
Kõik sõidukid said jääoludeks kohandatud rehvid ning vedrustuse ja jõuülekande seadistuse.
Võistluse tasavägisemaks muutmiseks kasutasid korraldajad erineva pikkusega marsruute. Näiteks pidi mootorsaan läbima pikima ringi, samal ajal kui vormel-1 auto ja mootorratas said kasutada lühemaid trajektoore.
Pedrosa KTM sai üle 500 metallnaastu
Kõige põhjalikumalt tuli ümber ehitada MotoGP mootorratas, mille rehvid ja vedrustus on tavaliselt mõeldud kuiva asfaldi jaoks.
Pedrosa KTM RC16 sai esirattale 207 ja tagarattale 300 metallnaastu. Insenerid vähendasid vedrustuse käiku, asendasid süsinikpidurikettad terasketastega ning kohandasid mootori juhtimist külma ilma jaoks.
Muudatused võimaldasid tagada pidamise olukorras, kus tavapärased ringrajarehvid oleksid praktiliselt kasutud.
Vormel-1 auto sai samuti spetsiaalsed naastrehvid ja muudetud kliirensi. Friesacheri sõnul valmistasid talle kõige rohkem raskusi alajuhitavus ja veojõu puudumine kurvidest väljudes.
Kerge mootorratas võitis võimsamaid konkurente
Eelsõitudes näitas vormel-1 auto väga head kiirust, kuid finaalis suutis Pedrosa kasutada KTM-i väikest massi ja kitsastel rajalõikudel paremat manööverdusvõimet.
Hispaanlane pääses stardis ette ning säilitas edu finišini. Friesacher lõpetas teisena.
Pedrosa sõnul kujunes määravaks just start. Varakult saavutatud edumaa võimaldas tal keerulisemates kurvides ettevaatlikumalt sõita.
Mootorsaan oli jääl oma loomulikus keskkonnas, kuid pikem marsruut tasakaalustas selle tehnilist eelist.
Tulemust ei saa siiski käsitleda tõestusena, et MotoGP mootorratas oleks vormel-1 autost jääl üldiselt kiirem. Erinevad rajapikkused, rehvid ja sõidukite kohandused muutsid võistluse eelkõige tehniliseks demonstratsiooniks.
Võimsusest tähtsamaks osutus haardumine
Vormel-1 autod saavutavad suure osa oma kurvikiirusest aerodünaamilise survejõu abil, kuid väiksematel kiirustel ja libedal pinnal jääb selle mõju piiratumaks.
Jääl muutub määravaks mehaaniline haardumine, mille tagavad rehvide metallnaastud. Suur võimsus võib seal osutuda isegi puuduseks, kui rattad ei suuda pöördemomenti teepinnale üle kanda.
Autospordis pole naastrehvidega jäärada midagi erakordset, kuid MotoGP mootorratta ja vormel-1 auto vastasseis kuulub siiski haruldaste vaatemängude hulka.
Red Bulli katse näitas hästi, kui erinevalt käituvad võidusõidumasinad tingimustes, mille jaoks nende konstruktsioon algselt mõeldud pole.
