Automüüja sai varjatud 2-protsendise tasu eest vähemalt 1,65 miljoni eurose arve
Üks kaebus tõmbas skeemilt katte
New Yorgi osariigi peaprokuröri büroo alustas DARCARS Lexuse tegevuse uurimist 2022. aasta veebruaris. Ajendiks sai kliendi kaebus, kelle ostulepingusse oli ilmunud üle 615 euro suurune „müügikomisjon”, millest teda enne tehingut selgelt ei teavitatud.
Uurijad leidsid, et DARCARS Lexus hakkas kaheprotsendist tasu küsima 2021. aasta oktoobris. DARCARS BMW võttis sama võtte kasutusele 2022. aasta augustis. Esindused lisasid tasu ette trükitud reana müügi- ja liisingulepingutesse. Kuigi leping märkis, et seadus seda tasu ei nõua, ei öelnud müüjad klientidele selgelt, et auto sai osta või liisida ka seda maksmata.
Veel piinlikumaks muutus asi siis, kui kliendid küsisid, mille eest nad tegelikult maksavad. New Yorgi uurijate järgi nimetasid töötajad seda muu hulgas tavaliseks diileritasuks või väitsid, et summa läheb müüja tasustamiseks. Mõlemad selgitused olid valed. Mõnel juhul põhjendasid töötajad tasu esinduse kulude ja töötajate komisjonidega.
Veebis reklaamisid DARCARS Lexus ja DARCARS BMW autosid samal ajal hinnaga, millest kaheprotsendine lisatasu puudus. Nii näis pakkumine konkurentide kõrval odavam, kuid lõpphind kasvas müügilepingu juures. Peaprokuröri büroo hinnangul teenisid esindused sel viisil miljoneid.
„Assurance” oli sisuliselt kallis lojaalsuskupong
Kaheprotsendine komisjon polnud ainus probleem. Firma lisas lepingutesse ka DARCARS Assurance'i nimelise järelturupaketi ning jättis klientidele mulje, nagu kuuluks see auto ostu või liisingu juurde kohustuslikult.
Paketi üks teenus lubas auto täieliku hävimise korral kuni umbes 2200 euro suurust krediiti kindlustuse omavastutuse katmiseks. Konks oli tingimustes. Klient sai hüve kasutada ainult juhul, kui ostis või liisis 60 päeva jooksul samast esindusest järgmise auto. Õnnetuse järel kohe raha tagasi ei saanud, sisuliselt oli tegemist sooduskupongiga järgmisele tehingule.
Just sellised lisapaketid on automüügis erakordselt kasulikud, sest klient võrdleb enne esindusse jõudmist tavaliselt auto hinda, mitte kümmet võimalikku rida finantseerimislepingu lõpus. Kui marginaal auto enda müügilt muutub üha läbipaistvamaks, annavad finantseerimine, garantiid, kaitsepaketid ja muud lisad diilerile võimaluse kasumit tehingusse tagasi ehitada. DARCARS läks uurijate hinnangul sellest piirist üle, sest klient ei saanud vabatahtlikkusest ausat pilti.
Tagasimaksed ületavad miljoni euro, trahv tuleb sellele otsa
Kokkuleppe järgi maksab Lexus esindus ligikaudu 785 000 eurot tagasi klientidele, kellelt võeti müügikomisjoni 23. oktoobrist 2021 kuni 30. maini 2022. Mõlemad esindused maksavad lisaks kokku umbes 248 000 eurot muid hüvitisi.
Sellest ligikaudu 103 000 eurot läheb klientidele, kes kaebasid DARCARS Assurance'i pärast, ja umbes 145 000 eurot inimestele, kes teatasid ametile eksitavast müügikomisjonist. Hiljem samu tasusid maksnud kliendid saavad esitada eraldi nõude, mistõttu võib lõplik tagasimaksete summa kasvada veel miljonitesse eurodesse.
Lisaks tagasimaksetele maksab DARCARS umbes 615 000 eurot trahvi. Praeguseks kindlaks määratud tagasimaksed ja trahv tähendavad ettevõttele seega vähemalt ligikaudu 1,65 miljoni euro suurust arvet. Summad on teisendatud eurodesse 28. septembri 2026 kursiga.
Kokkulepe kohustab firmat lõpetama müügikomisjoni küsimise ning tulevikus kõik tasud ja lisateenused selgelt avaldama. Ettevõte ei tohi enam üheski oma New Yorgi esinduses müüa DARCARS Assurance'i ega samalaadset paketti. Müügi-, finants-, turundus- ja reklaamitöötajad peavad läbima iga-aastase ausate kaubandustavade koolituse.
Euroopas oleks sama mäng samuti ohtlik
Euroopa Liidu tarbijakaitsereeglid lähtuvad üsna lihtsast põhimõttest: ostjale tuleb näidata koguhinda koos maksude ning ette teada olevate kohustuslike lisatasudega. EL-i tarbijaõiguste direktiiv nõuab lisaks kliendi sõnaselget nõusolekut maksetele, mis lisanduvad põhitehingu hinnale. Vaikimisi lepingusse sokutatud lisateenuse eest võib tarbijal tekkida õigus raha tagasi saada.
Autokaubanduse kohta leidub isegi otsene Euroopa Kohtu lahend. Kohus leidis kohtuasjas C-476/14, et juhul kui auto tootjalt diilerile toimetamise kulu peab klient vältimatult tasuma, peab müüja selle reklaamitud müügihinda sisse arvestama. Ehk hinnasilt, mis näeb otsingutulemustes ilus välja ja paisub alles leti ääres, pole Euroopa regulatsioonide vaates kuigi geniaalne ärimudel.
DARCARS juhtum on seetõttu huvitavam kui järjekordne lugu halva kuulsusega „diileritasudest”. See näitab, kui tulus võib olla väike protsent suure tehingu lõpus ning kui kiiresti muutub lisamüük probleemiks siis, kui klient ei saa enam aru, milline osa hinnast on kohustuslik ja milline vabatahtlik.
