Honda plaanib uut kastiautot, kuid tehnika tuleb hoopis Mitsubishilt
Honda jätab arenduskulud Mitsubishi kanda
Jaapani ajalehe Yomiuri Shimbun andmetel peab Honda läbirääkimisi Mitsubishiga, saamaks õiguse müüa Tritoni oma kaubamärgi all. Mitsubishi toodaks autosid Tai tehases, Honda aga turustaks neid oma esinduste kaudu. Kumbki ettevõte pole kokkulepet veel ametlikult kinnitanud.
Lahendus võimaldaks Hondal siseneda konkurentsitihedasse segmenti ilma kuluka platvormiarenduseta. Mitsubishi saaks omakorda suurendada Tai tehase tootmismahtu ning jagada arenduskulusid suurema hulga sõidukite vahel.
Sama tehnilist baasi kasutab juba Nissan Navara uus põlvkond. Seega võib Mitsubishi raamkonstruktsioonist kujuneda kolme Jaapani automargi ühine alus.
Kapoti alla võib jõuda 150 kW diisel
Praeguse Mitsubishi Tritoni jõuallikate valikusse kuulub 2,4-liitrine turbodiisel, mille võimsus ulatub sõltuvalt versioonist ligikaudu 110 kuni 150 kW-ni. Võimsaima kahe turbolaaduriga variandi pöördemoment küündib 470 Nm-ni.
Mitsubishi pakub kuuekäigulist manuaal- ja automaatkäigukasti ning taga- või nelikvedu. Kallimatel versioonidel kasutab tootja Super Select 4WD-II nelikveosüsteemi, mis võimaldab valida erinevaid veorežiime ning sisaldab aeglustit.
Tritoni aluseks on redelraam, mille väändejäikus kasvas võrreldes eelmise põlvkonnaga 60 protsenti. Ees töötab sõltumatu topeltõõtshoobadega vedrustus, taga lehtvedrudega jäik telg.
Need omadused annavad Hondale võimaluse konkureerida Toyota Hiluxi, Ford Rangeri ja Isuzu D-Maxiga. Millised mootorid ja veoskeemid Honda lõpuks valib, pole veel teada. Võimalikuks peetakse ka hübriidjõuallika kasutuselevõttu.
Honda on raamkonstruktsiooniga kastiautosid varemgi müünud
Põhja-Ameerikas müüb Honda praegu Ridgeline'i, mille kandevkere ja sõltumatu vedrustus eristavad seda traditsioonilistest kastiautodest. Ridgeline keskendub eelkõige sõidumugavusele ja igapäevasele kasutatavusele, Tritoni raamkonstruktsioon sobib aga paremini raskemateks töödeks ning keeruliseks maastikusõiduks.
Honda jaoks pole võõra tootja kastiauto oma nime all müümine samuti midagi uut. 1990. aastatel pakkus ettevõte Tais Isuzu baasil valminud Tourmasterit.
Uue mudeli puhul jääb esialgu lahtiseks, kas Honda muudab üksnes embleeme ja esiosa kujundust või kujundab põhjalikumalt ümber ka salongi.
Euroopasse jõudmine pole kindel
Honda esmane siht on Kagu-Aasia, kus raamkonstruktsiooniga kastiautod moodustavad olulise osa autoturust. Võimalikku eksporti teistesse piirkondadesse alles kaalutakse.
Euroopas muudaksid mudeli turuletoomise keeruliseks heitmenõuded, homologeerimiskulud ja suhteliselt väike nõudlus. Mitsubishi L200 tehnika annaks Hondale küll tugeva lähtepositsiooni, kuid Euroopa turule sobiva hinnaga versiooni loomine nõuaks täiendavaid investeeringuid.
Honda otsus näitab ühtlasi Jaapani autotootjate muutuvat koostööloogikat. Kui Mitsubishi suudab pakkuda valmis ja konkurentsivõimelist tehnikat, pole Hondal erilist põhjust kulutada miljardeid oma raamkonstruktsiooniga kastiauto väljatöötamiseks.
